VALGA VENE GÜMNAASIUM

ARENGUKAVA

AASTATEKS

01.01.2002 – 31.12.2004

SISUKORD

LK

Sissejuhatus 3

- Üldandmed 3

- Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad 5

Tegevuskava kolmeks aastaks

Koolisisene juhtimine 6

Koolitöö planeerimine 10

Õpetamine ja õppimine 11

-ainealase töö planeerimine 11

-ainealase töö korraldus 12

-õpilaste osalus õppetöös 14

-integratsioon 2001/03 15

Personalitöö 18

Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus 20

Kooli töökeskkond 23

Klassi- ja kooliväline töö 24

Õppekasvatustöö rahastamise vajadus 25

Kooli tegevuse hindamise alused 28

Arengukava uuendamise kord 29

Sotsiaalministri 14.07.2000.a määruse nr 47 täitmise kava 30

SISSEJUHATUS

1. Valga Vene Gümnaasiumi arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra.

2. Valga Vene Gümnaasiumi arengukava lähtub Valga Vene Gümnaasiumi põhimäärusest ning kohaliku omavalitsuse arengukavast.

ÜLDANDMED

1. ASEND

Valga Vene Gümnaasium asub Valga linna kahes koolimajas

1.-4. klassid – VABADUSE 13

5.-12. klassid – KUPERJANOVI 99

VVG teenindab kogu Valgamaa venekeelset elanikkonda, kuna on ainuke venekeelse õppekeelega kool maakonnas.

2. AJALUGU

Valga Vene Gümnaasium on välja arenenud 1919ndal aastal rajatud “Valga Vene Era Realgümnasium”-st 1922.a. oli õpilasi 300 ringis. 1939ndal õpilaste arvu kiire vähenemise ja rahaliste vahendite puudumise tõttu VVG suleti ning taasavati aastal 1940.

01.jaanuaril 1948 moodustati linnas venekeelne algkool, mis hiljem kandis nime Valga III Põhikool. Keskkool aga töötas kahes vahetuses. 1967ndal aastal kolis keskkool Kuperjanovi 99. Valga II Keskkool sai gümnaasiumi nimetuse 01.aprillil 1995.

01.09.1999 Valga Vene Gümnaasium ja Valga III Põhikool liideti üheks venekeelseks gümnaasiumiks.

3.1. Pedagoogilise personali analüüs

2000./2001.õppeaastal töötas koolis 54 õpetajat, neist

· kõrgharidusega – 43 (algklassides - 6 ja 5.-12.kl. – 37)

· kesk-eriharidusega – 10

· keskharidusega – 1

Kõik ained on kaetud vastava eriala spetsialistidega välja arvatud inglise keel.

23 õpetajat on oma kooli vilistlased.

3.2. Õpilaskonna analüüs

2000./2001.õ.a. 01.septembri seisuga õppis koolis 769 õpilast 28s klassikomplektis. Enamuses on klassiti kaks paralleeli , välja arvatud 4,5,6,7 klassides, kus on kolm paralleeli.

2000ndal aastal lõpetas

· põhikooli 70 õpilast,

neist läks 10ndasse klassi 58 õpilast

· 12nda klassi 36 õpilast, neist

Ø riiklikesse ülikoolidesse 12 õpilast

Ø erakõrgkoolidesse 2 õpilast

Ø kutsekoolidesse 12 õpilast

Ø kõrgkooli välismaale 3 õpilast

Ø tööle 5 õpilast

Ø sõjaväkke 2 õpilast

Aastatega on halvenenud õpilaste tervis. Koolis õpib erinevate tervisehäiretega õpilasi 103, s.o. õpilaste arvust 13,4%. Probleeme on koolikohustuse täitmisega 24-l õpilasel, s.o. 3,1%.

Kuid enamus õpilastest on teotahtelised ja õpihimulised noored. Igal aastal võetakse edukalt osa erinevatest aineolümpiaadidest, konkurssidest, võistlustest nii maakonnas kui ka vabariigis. 12-nda klassi lõpetajate hulgas on igal aastal kuld- ja hõbemedaliga lõpetajaid, 9-nda klassi lõpetajate seas aga kiituskirjaga lõpetajaid. Meie õpilased õpivad Tartu Ülikooli juures kaugõppekoolis ja Tallinnas loodusekoolis. Osaletakse aktiivselt Euroopa Liidu organiseeritud üritustes jne.

KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD

3.1. Tulemuslikkuse hindamine.

Kooli õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse kriteeriumid on sätestanud Riikliku järelvalve läbiviimise kord. (Haridusministri 22.märtsi 1999.a. määrus nr 14, lisa 2).

3.2. Hetkeseis ja arengueeldused.

Selleks, et koostada kooli arengukava, tuleb analüüsida hetkeseisu ja määratleda arengueeldused. Analüüsides kooli hetkeseisu, määratakse kindlaks need õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid, mis on täidetud ning seega loovad eelduse arenguks. Määratakse ka need kriteeriumid, mille osas on arenguruumi. Eelnevalt kirjeldatud analüüsi tulemusena on võimalik asuda prioriteetide määratlemisele.

3.3. Arengu üldeesmärk, prioriteedid

· Valga Vene Gümnaasiumi arengukava üldiseks eesmärgiks on tagada kooli õppetaseme vastavus riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele.

· Tagada venekeelsele elanikkonnale gümnaasiumihariduse kättesaadavus tema emakeeles.

· Kindlustada riigikeele oskus põhikooli lõpuks algtasemele ning gümnaasiumis kesktasemele.

Lähtuvalt hetkeseisu analüüsist ja arengueeldustest, määratleb kool prioriteetsed eesmärgid .

3.4. Arengukava valdkonnad.

Arengukava elluviimine toimub läbi järgnevate valdkondade arendamise:

1) Koolisisene juhtimine

a) Koolisisene juhtimine

b) Hoolekogu

c) Lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus

2) Kooli töö planeerimine

a) Kooli arengukava, plaanid

b) Kooli arengukava järgimine, korrigeerimine, täiendamine

3) Õpetamine ja õppimine

a) Ainealase töö planeerimine

b) Ainealase töö korraldus

c) Õpilaste osalus õppetöös

d) Õpilaste hindamine

4) Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus

5) Kooli töökeskkond.

TEGEVUSKAVA KOLMEKS AASTAKS

I KOOLISISENE JUHTIMINE

Direktori ülesanne on juhtida kooli õppekasvatustööd tulemusrikkalt, see tähendab:

Ø koolielu korraldamine koostöös linnavalitsuse, kooli hoolekogu, õppenõukogu ja õpilaste omavalitsusega;

Ø kooli majandus- ja finantstegevuse juhtimine;

Ø kooli esindamine.

Selleks igal aastal:

Ø analüüsida kooli personali koosseisu ja vajadusel komplekteerida kaader kooskõlastatult linnavalitsuse ja hoolekoguga ning tuginedes haridusministri määrusega kehtestatud miinimumkoosseisudele:

Ø viia sisse töölepingutesse vajalikud muudatused ;

Ø analüüsida pidevalt õppe-kasvatustöö taset ning viia läbi nõupidamisi juhtkonnale 1 kord nädalas, õpetajatele 1 kord kuus; õppenõukogud vähemalt 1 kord veerandis;

Ø korraldada pidev töö kooli õppekavaga, viia vajadusel sisse muudatused;

Ø töötada välja kooli ARENGUKAVA ning anda kinnitamisele linnavolikogule – august, 2001

Ø vajadusel viia sisse muudatused kooli arengukavasse – igal aastal 25.juuniks

.

ÕPPEALAJUHATAJA

Koolielu KORRALDADES ja juhtides toetavad ja täiendavad õppealajuhatajad oma tegevusega direktorit ning täidavad korrektselt oma ülesandeid.

Valga Vene Gümnaasiumis on tööl 5 - 12 kl. õppealajuhataja asukohaga Kuperjanovi 99 ning kaks 0,6 ja 0,4 kohaga algklasside õppealajuhatajat, üks eesti süvaõppega klasside ning teine üldharidusklassidele.

Õppealajuhatajate tähtsamad ülesanded on riikliku õppekava ja kooli õppekava elluviimine, töö ainekavadega, õpetajate metoodilise töö korraldamine ning kontroll õppekasvatustöö taseme läbiviimise üle. Õppealajuhatajate töö peab tagama kooli arengu üldeesmärkide ja prioriteetide elluviimise.

Kooli personal ja õpetajad lähtuvad kooli arenguplaanist, õppekavast ning kooli juhtkonna, hoolekogu ja õppenõukogu otsustest, järgivad ametijuhendites ja töölepingutest määratletuid ülesandeid, osalevad kooliarenduses kooli ja piirkonna huve silmas pidades.

Selleks:

¨ selgitada välja koos õppenõukogu, hoolekogu ja õpilaskoguga plussid ning miinused kooli töös ning viia arengukavasse sisse muudatused tõhustamaks kooli õppe-kasvatustööd; - igal õppeaastal

¨ vajadusel korrigeerida (täpsustada) ametijuhendit, töö sisekorraeeskirju; - igal õppeaastal.

ÕPPENÕUKOGU

Õppenõukogu (ÕN) käib koos süstemaatiliselt 4 korda õppeaastas . Õppeaasta alguses, I ja II poolaasta lõpus ning juunis kogu õppekasvatustööd kokkuvõttev õppenõukogu.

Suure õppenõukogu vahepealsel ajal töötab 2 väiksema koosseisuga ÕN-t: Vabaduse 13 ja Kuperjanovi 99. Väiksema koosseisuga ÕN töötab I ja III veerandi lõpus ning kutsutakse kokku ka vajadusel.

ÕN käsitleb koolielu vajalikke ja prioriteetseid küsimusi, võtab vastu otsuseid, kontrollib otsuste täitmist. Koosolekute kohta on vormistatud nõuetekohased protokollid.

ASJAAJAMINE

Töötab asjaajaja – sekretär. Töötada välja asjaajamise KORD gümnaasiumis – 10.01.2002.

Peetakse nõutavaid rakendusraamatuid.

Sekretär – asjaajaja vormistab nõuetekohaselt dokumendid, lähtudes riigi standarditest ning arhiiviameti ja haridusministeeriumi nõuetest, kuid ka kooli vajadustest.

Vastutab koolikohustuse seaduse dokumentatsiooni õigeaegse vormistamise ja saatmise eest.

KLASSIJUHATAJA

¨ Lähtub oma töös kooli õppekasvatustöö ülesannetest, klassi probleemidest.

¨ Omab ülevaadet üksikute õpilaste ja kogu klassi õnnestumistest, arenemisest ja probleemidest.

¨ Analüüsib, hindab, koordineerib klassi õpilaste, õpetajate, lastevanemate tegevust;

¨ Teeb koostööd teiste klassijuhatajatega ning kooli juhtkonnaga;

¨ Viib läbi klassijuhatajatunde 1 kord nädalas (1 – 9 kl.) ja 2 * kuus (10 – 12 kl.).

¨ Korraldab 1 õppeekskursiooni või – matka Valga linnas või Valgamaal, või Eestis - õppeaasta jooksul ;

¨ Üks temaatiline (pedagoogika, psühholoogia ) lastevanemate koosolek veerandis.

¨ Organiseerida koostööd sama klassiga eesti koolidest või Läti – Valkast.

VÕIMEALA: HOOLEKOGU

¨ Moodustada uus hoolekogu koosseis vastavalt kehtiva seaduse nõuetele.

Tähtaeg: okt. 2001

okt. 2004

¨ Täita seaduse ja põhimäärusega ettenähtud funktsioone. Luua koolis eduka õppekasvatustöö eeldused. Selleks:

1. osaleda töös arengukavaga;

2. viib läbi 5 töökoosolekku õppeaasta jooksul;

3. hoolekogus vastuvõetud otsused tehakse teatavaks viie päeva jooksul vastavatele isikutele;

4. hoolekogu liikmed osalevad aktiivselt õppenõukogu töös;

5. aitab täita ja kontrollida koolikohustuse seaduse täitmist;

6. loob head sidemed. Omavalitsusega, edastab kooli probleeme ning püüab tagada, et materiaalseid ressursse eraldataks vastavalt kooli vajadustele;

7. tagab, et oluline teave kooli vajadustest, probleemidest ja tulemustest jõuaks omanikuni ning kooli üle järelvalvet teostava organini, lastevanemateni, vilistlasteni, kooli toetava organisatsioonideni;

8. annab aru lastevanemate üldkoosolekutel;

9. aitab organiseerida ülekoolilisi õpilasüritusi (kontserte, jõule, laagreid, spordipäevi jne);

10. püüab leida vahendeid ürituste läbiviimiseks.

VÕTMEALA: LASTEVANEMATE JA ÕPILASTE OSALEMINE KOOLIELUS

I

¨ viia läbi lastevanemate hulgas haridusuuringuid saamaks teada nende ootusi ja muresid

1 kord õppeaastas

(kulu: paber ja paljundusmasina tahm)

¨ veerandi keskel või 1 kord kuus I – IX klass ja 2 korda poolaastas (10 – 12 kl.) saata klassijuhatajatel HINNETELEHED koju - igal õppeaastal;

¨ 1 kord veerandis (1 – 9 kl.) 1 kord poolaastas (10-12kl) klassi lastevanemate koosolekud, kus ei arutataks mitte ainult õppeedukust, vaid ka pedagoogilisi – psühholoogilisi, eetilisi jm teemasid – igal õppeaastal;

¨ õppeaasta alguses viia läbi lastevanemate üldkoosolek – igal õppeaastal;

¨ viia läbi jõulu ja kevadkontsert lastevanematele – igal aastal;

¨ kirjutada projekt ja viia läbi lastevanemate lektoorium – aasta 2002

¨ õpilaste ja lastevanemate ühised, üritused (I – IV kl.): klassiõhtud, ekskursioonid jne;

¨ psühholoogi teenus lastevanematele;

¨ lastevanemate esindajate aktiivne osalemine hoolekogus;

II

Õpilaste osalemine koolielus

¨ õpilaste tegevust juhib ÕPILASKOGU, kuhu kuulub esindajaid 5-12 kl.;

¨ õpilaskogu töötab vastavalt kooli ja õpilasomavalitsuse PÕHIMÄÄRUSTELE;

¨ õpilased võtavad osa koolielu probleemide lahendamisest ja otsuste elluviimisest;

¨ ÕPILASKOGU esindaja võtab aktiivselt osa HOOLEKOGU tööst ja osaleb vajadusel ÕPPENÕUKOGUS;

¨ ÕPILASTE eestvõtmisel toimib aktiivne kooli- ja klassiväline töö:

1. töötavad aine- ja huviala ringid;

2. toimuvad igaaastased traditsioonilised, üritused, nagu:

- teadmiste PÄEV

- ÕPETAJATE PÄEV – õpilasomavalitsuspäev

- Mardi- ja kadripäev

- Jõuluüritused

- EV sünnipäev

- Viimane koolikell (9 kl. ja 12 kl.)

- lõpupeod

- koolimood

- parimate õpilaste pidulik vastuvõtt direktori juures

- spordipäevad

- kooli juubel iga viie aasta järel

Järgmine aastal 2004

- klasside ekskursioonid mööda Eestimaad

- aineolümpiaadid, konkursid, võistlused

3. viia läbi ja muuta traditsiooniliseks

- slaavikultuuripäev

- sõprusfestival – 2002 (mail)

- ülekooliline kevadkontsert linna lauluväljakul

4. kooli ajaloo uurimine. Anda välja raamatuna kooli ajalugu Kirjutada projekt. Raamatu paneb kokku Grigorjev, A. + õpilased. Projekti kirjutavad I. Jallai, J. Laul, A. Grigorjev

aasta 2003

5. Koostada kooli almanahhi “Lätteil – II” esialge variant 01.mai 2002 - vastutaja A.Gutovskaja

6. Anda välja kooli almanahh “Lätteilt II”. Kirjutada projekt kultuurkapitalile ja hasartmängumaksukapitalile-vastutajad A.Gutovskaja, I. Jallai, J. Laul

7. Võtta osa õpilastega keskkonnaalastest projektidest interneti kaudu – O. Avramenko, J. Skobeleva igal õppeaastal

8. Kõikides ainetes viia läbi kas ainepäev või ainenädal

vastutavad – ainesektsioonide esimehed

aeg – igal õppeaastal

II KOOLI TÖÖ PLANEERIMINE

Arengukava (AK) väljatöötamine ja korrigeerimine

¨ HOOLEKOGUS – iga aasta aprill

¨ ÕPPENÕUKOGUS – iga aasta juuni

¨ OMAVALITSUSES – augustis

AK esitusvorm

¨ RAAMATUKOGUS

¨ Internetis koduleheküljel – Jallai, oktoober 2001

ja olemasolevad muudatused viia sisse iga aasta oktoobriks

Aastaplaan e. kooli õppekava aastaks

¨ õppeaasta töö planeerimise eesmärgid tulenevad arengukavast, õppekava rakendades lahendamist vajavatest probleemidest ja eelmise õppeaasta töö analüüsist. Selleks tuleb igal aastal:

1. esitada õppeaasta töö analüüs ainesektsiooni esimeestel, raamatukogu juhatajal, infojuhil, huvijuhil, õppealajuhatajatel 25.maiks;

2. esitada õppeaasta õppekasvatustöö analüüs lugemiseks pedagoogilisele kollektiivile igal aastal 15.juuniks;

3. viia läbi kogu õppeaasta õppekasvatustöö analüüs õppenõukogus enne jaanipäeva;

4. augustis pedagoogilisel töökoosolekul kavandada aastaplaan ning kinnitada augustikuu õppenõukogus – igal aastal.

Kooli arengukava ja aastaplaan on kättesaadavad kõigile õpetajatele õpetajate toas, raamatukogus ja koduleheküljel aadressil www.valgavg.edu.ee.

III ÕPETAMINE JA ÕPPIMINE

VÕIMEALA A: ainealase töö planeerimine

¨ Kooli õppekava (KÕK) tuleneb riiklikult kinnitatud raamkavast.

¨ Ainekavad täpsustavad raamkavas esitatud õpitulemusi, kirjeldavad nende saavutamisel kasutatavaid meetodeid ja õppematerjali.

¨ Erilist tähelepanu tuleb pöörata õppimise võimetekohasusele. Koostada individuaalõppekavu nii nõrgalt edasijõudjatele kui ka andekatele õppuritele, arendades igat õpilast.

¨ Iga õppeaasta 25.maiks korrigeerida AINEKAVU.

¨ KÕK viia vastavusse uue riikliku õppekavaga (RÕK) 2001/2002.õppeaasta.

¨ KAK(kooli ainekavad) viia vastavusse RÕK ainekavadega – 2001/2002.õ.a.

¨ Lühiajaline PLAAN e KALENDERPLAAN aines (tähtaeg 25.aug.):

1. üksikasjalikult ja selgelt on kirjeldatud kursuse sisu, õpitulemused, jooksva ja arvestusliku hindamise kord ning suuremate õppeühikute ajaline jaotus.

2. Kasutada mitmekesiseid töövorme, pidades silmas nii individualiseerimist, diferentseerimist kui ka mitmesuguseid koostöö vorme, iseseisvat tööd, projekte.

Selleks õpetajatel

¨ lugeda ainealast kirjandust,

¨ tegeleda enesetäiendamisega,

¨ võtta osa ainealastest, pedagoogilistest, psühholoogilistest kursustest,

¨ organiseerida koolis kaks metoodilist päeva – igal õppeaastal,

¨ viia läbi hariduslikke uuringuid 1 * õa-s.

3. Õpetajate koostöö ja õpilaste osalus õppekava kujundamises

¨ õpilasomavalitsuse kaudu,

¨ hoolekogu kaudu,

¨ õpilaste, õpetajate, lastevanemate arvamuse kujundamiseks viia läbi aprillis (igal õa) ankeetküsitlus – vastutaja INFOJUHT,

¨ lastevanemate koosolekud,

¨ kõigi arenguks kujundada sobiv õpi- ja töökeskkond.

Selleks igal õa:

1. hankida vajalikud õppematerjalid,

2. viia läbi pidev sanitaar- ja kapitaalremont,

3. muretseda raamatukogusse vajalikku vene- ja eestikeelseid teatmeteoseid , ilukirjandust,

4. täiendada pidevalt arvutiparki ning muretseda õppetööks vajalikke programme,

5. sisustada õpilaste ja õpetajate tarvis KOHVIK – 01.09.2001,

6. logopeed ja psühholoog osalevad pedagoogide töörühmades ning aitavad kaasa kõigi arenguks sobiva õpi- ja töökeskkonna kujundamisele.

VÕIMEALA B: AINEALASE TÖÖ KORRALDUS

1. Õppematerjalide ja vahendite kasutamine ning hankimine

Igal õppeaastal:

¨ koostada õpetajatel vajalike õppematerjalide- ja vahendite nimekiri ning edaspidi seda nimekirja pidevalt korrigeerida;

¨ kasutada Valga linnavalitsuse poolt eraldatud rahalisi vahendeid sihipäraselt ning otstarbekalt. Igal õppeaastal novembris analüüsida rahaliste vahendite kasutamise otstarbekust HOOLEKOGUS ning õpetajate kollektiivis.

2. Õpitulemuste saavutamiseks kasutatud meetodite otstarbekus

¨ Õpetamisstrateegiate ja meetodite valikud on mõtestatud ja mitmekesised ning nad peavad arvestama:

1. vene gümnaasiumi integreerumist Eesti ühiskonda, lähtudes Eesti Vabariigi Põhiseadusest jt. õigusaktidest, hariduspoliitilistest dokumentidest,

2. oma kultuuri ja identiteedi säilitamist ning arendamist,

3. integreerumist Euroopasse,

4. kodanikuühiskonna arengut, selle seaduslikkust, eetilisust, sotsiaalset õigust.

¨ Õpetaja peab suutma oma tegevust kõrvalt vaatama, analüüsima oma tööd sügavuti, selleks

1. iga veerandi (1.-9.kl.) ja poolaasta (10.-12.kl.) või tsükli lõpus esitab õppealajuhatajale analüüsiva kokkuvõtte oma tööst õpetatavas aines;

2. kaks korda õppeaastas viiakse läbi juhtkonna poolt valitud ainetes kontrolltööd (detsembris ja mais);

3. toimuvad ministeeriumi kontrolltööd ja riigieksamid. Nende tulemused aitavad õpetajal ja juhtkonnal ning hoolekogul samuti analüüsida õpetaja tegevuse eesmärgistatust ning resultatiivsust;

4. igas aines viia läbi õppeaasta jooksul ainealane üritus –ainepäev või ainenädal.

3. Töö korraldamine klassis

¨ Õppetöö peab olema korraldatud kõikide õpilaste taset arvestades ja juhendamine on tulemuslik. Vajadusel õppenõukogu otsusega koostada individuaalõppeplaan nii nõrgalt edasijõudjatele kui ka andekatele õpilastele.

¨ Õpetaja õpetamisstrateegia ja metoodika peavad tagama distsipliini, mis soodustab korrapärast ja aktiivset õppimist.

Juhtkonnal viia läbi süsteemne, igat õpetajat abistav ja tunnustav SISEKONTROLL.

4. Metoodiline töö

¨ Toimib ainealane metoodilise töö süsteem.

Metoodilist tööd juhivad õppealajuhatajad neile eraldatud klassiastmete lõikes.

Kogu kooli metoodilist tööd suunab kooli metoodiline NÕUKOGU, mida juhib üks õppealajuhatajatest ja kuhu kuuluvad ainesektsioonide esimehed, infojuht, huvijuht ja direktor.

Gümnaasiumis töötavad järgmiste ainete SEKTSIOONID:

- vene keel

- eesti keel

- matemaatika

- geograafia + ajalugu

- loodusteadused (keemia + bioloogia + füüsika jt.)

- muusika + kunst + tööõpetus

- võõrkeel

- kehaline kasvatus

- algklassid

¨ Pedagoogid täiendavad oma teadmisi aktiivselt nii koolis kui ka väljaspool.

Põhirõhk lähema kolme aasta jooksul on:

- infotehnoloogiaalane väljaõpe,

- riigikeele omandamine,

- uute metoodiliste võtete tundmaõppimine ning kasutamine,

- probleemsete õpilaste psühholoogia (hüperaktiivsed lapsed).

¨ viia läbi igal õppeaastal kaks kursust koolis eelpool nimetatud teemadel;

¨ pidada arvestust õpetajate osavõtu kohta kursustest ning õppeaasta lõpus teha sellest ülevaade kõigile;

¨ tutvustada kursustel omandatut õpetajate töökoosolekutel, õpetajad annavad pidevalt kolleegidele aru kursustel käimisest ja nähtust – kuuldust;

¨ moodustada õpetajate töörühmad, kes õppeaasta jooksul pidevalt töötavad kasvatuse, pedagoogika ja õpetamise probleemidega – tööd juhivad õppealajuhatajad.

Rühmad on koostatud põhimõttel:

- erinevad ained,

- erineva vanuse ja pedagoogilise staažiga õpetajad,

- erinevate klassiastmete õpetajad.

5. Õpetajad

¨ Õpetajate kvalifikatsioon ja kooli atestatsioonikomisjoni tegevus vastavad kehtestatud nõuetele.

¨ On loodud pideva enesetäiendamise tingimused:

- raamatukogu,

- arvutiklassid, arvuti õpetajate toas, koos infojuhi nõu ja abiga;

- kooli ainesektsioonid,

- metoodilised üritused,

- maakondlikud ainesektsioonid,

- vabariiklikud kursused.

VÕTMEALA C: ÕPILASTE OSALUS ÕPPETÖÖS

1. Õpimiljöö

¨ õpetaja – õpilase ja õpilaste koostöö on hea ja tulemuslik

Ø ainetundides,

Ø ühisprojektides,

Ø aineringides,

Ø klassivälises tegevuses

¨ õpilaste käitumine peab vastama normiks kujunenud tavadele ja kooli kodukorrale. Vajadusel Igal aastal korrigeerida:

* ühiselu reegleid,

* kiituste ja karistuste süsteemi.

¨ viia läbi üks ÕPILASKONVERENTS aastas (vastutaja huvijuht) TEEMADEL:

- ühiselu normid ja reeglid. Milleks need on vajalikud – 2002.

- Hea ja halb, tõde ja vale? – 2003

-

2. ÕPPIMINE

¨ Hästi valitud tegevused ning aktiivistavad töövõtted köidavad õpilaste tähelepanu.

Õpetajad peavad aktiivsemalt kasutama olemasolevaid tehnilisi vahendeid, arvutikasutamise laialdasi võimalusi ning huvitavamaid metoodilisi võtteid nagu projektõpe, rühmatöö, uurimistöö jpt.

¨ Õppimist soodustab õiglane, konkreetne õpitulemuste HINDAMINE, arvestades õpilase arengu esipärasid. Selleks oma töös võtta aluseks vabariiklik HINDAMISJUHEND koos koolipoolsete täiendustega ainete lõikes.

3. HINDAMISSÜSTEEM

¨ hinnatakse lähtuvalt ÕK eesmärkidest, põhimõtetest, hindamine toetab efektiivselt ning süsteemselt õppeprotsessi;

¨ hindamismeetodid on PAINDLIKUD ning loovad tasakaalu kirjalike kontrolltööde ja suulise vastamise vahel,

¨ hinnatakse teadmisi, õpioskusi ja pädevusi vastavalt KÕK-le,

¨ tehakse vahet õpilase ja klassi arengu hindamise (protsessi hindamise) ning vahetulemuste saavutamise hindamise (arvestusliku hindamise) vahel,

¨ tagasiside õppeprotsessi kohta on pidev:

1. klassitunnistused 4 * õa-s (1.-9. kl.)

2. klassitunnistused saadetakse koju iga aine 35-tunnise tsükli järel(10-12.kl),

3. hinnetelehed koju: iga veerandi keskel (2 –9 .kl.) ja 2 * poolaastas (10.-12.kl.)

4. õpilastele pannakse hinded nii protsessi kui arvestuslikud õpilaspäevikutesse (2.-9.kl.).

Märkida juurde, kui on arvestuslik hinne täht A, näiteks “5A”

1. I klassis antakse lastele sõnaline hinnang ning vanematele saadetakse veerandi lõpus koju kooli õppenõukogu poolt kinnitatud TUNNISTUS.

INTEGRATSIOON AASTAKS 2001 – 2003

A Eesti keele süvaklassid. Alates 01.09.01 eesti keele süvaklassi esimest klassi rohkem ei avata.

2001/02 – IIB – VB

2002/03 – IIIB – VIB

2003/04 – IVB – VIIB

B Keelekümblusklass. Keelekümblusklassi võetakse eelneva vestluse alusel maikuus, selgitamaks välja lapse kooliküpsus.

2001/02 – IB

2002/03 – IIB

2003/04 – IIIB

Tunnijaotusplaan

A Eesti keele süvaklass

	I	II	III	IV	V	VI	VII	VIII	IX	X	XI	XII
Vene keel	5	8	6	5	6	5	4	4	4	4	4	4
Kodulugu	1	1E	1E	1E	1E	-	-	-	-	-	-	-
Loodusõpetus	1	1E	1E	1E	1E	3E	2E	-	-	-	-	-
Matemaatika	3v	3v	4v	4v	5E	6E	4E	4E	5E	3E	3E	3E
Muusika	2E	2E	2E	2E	1E	1E	1E	1E	1E	1E	1E	1E
Tööõpetus, kunst	3E	3E	3E	3E	4E	3E	3E	3E	3E	1E	1E	1E
Kehaline kasvatus	2E	3E	3E	2E	2E	2E	2E	2E	2E	2E	2E	2E
Eesti keel	3E	2E	3E	5E	4E	3E	4E	4E	4E	3E	3E	3E
Võõrkeel	-	-	2	2	2	3	3	3	3	2	2	2
Ajalugu	-	-	-	-	1V	2V	1/2V	2/1V	2V	2V	3V	3V
Inimeseõpetus Kodanikuõp.	-	-	-	-	1E	2E	1E	1E	-	-	-	-
Geograafia	-	-	-	-	-	-	2V	2V	1V	2V	-	-
Bioloogia	-	-	-	-	-	-	2/1E	1/2E	2E	-	2E	2E
Keemia	-	-	-	-	-	-	-	2V	2V	2V	2V	-
Füüsika	-	-	-	-	-	-	-	2V	2V	2V	2V	2V
Arvutiõpetus	-	-	-	-	-	-	1E	1E	1E	-	-	-
Majandusõpe	-	-	-	-	-	-	-	1	1	-	-	-
Psühholoogia	-	-	-	-	-	-	-	-	1	-	-	-
Perekonnaõp.	-	-	-	-	-	-	1E	1E	-	-	1E	-
Ühiskonnaõp.	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-	2E

E – eesti keeles

V – vene keeles

B Keelekümblusklass

	I 01/02	II 02/03	III 03/04	IV
Vene keel	-	0/4	4
Kodulugu	2E	2E	2E
Matemaatika	3E	4E	4E
Muusika	2E	2E	2E
Tööõpetus, kunst	3E	3E	3E
Kehaline kasvatus	2E	3E	2E
Eesti keel	8E	9/5E	5E
Võõrkeel	-	-	3
	20	23	25

C Üldklass

2001/02 IA – eesti keel - 2 tundi

kunstiõpetus – 1 tund

2002/02 IIA - eesti keel - 2 tundi

kunstiõpetus – 1 tund

kehaline kasvatus – 1 tund

2002/03 IIIA - eesti keel - 2 tundi

kunstiõpetus – 1 tund

kehaline kasvatus – 1 tund

loodusõpetus – 1 tund

Õpikute vajadus

2001/02 loodusõpetus 5.kl.

matemaatika 5.kl.

eesti keel 5.kl.

2002/03 eesti keel 5., 6.kl.

matemaatika 5., 6.kl.

loodusõpetus 5., 6.kl.

eesti keel 5., 6., 7.kl.

2003/04 matemaatika 5., 6., 7.kl.

loodusõpetus 5., 6., 7.kl.

bioloogia 7.kl.

arvutiõpetus 7.kl.

perekonnaõpetus 7.kl.

Õpikute hinnad pidevalt tõusevad seepärast pole võimalik summat välja arvutada.

IV PERSONALITÖÖ POLIITIKA

IV Pedagoogilise kaadri analüüs
01.01.2002 - 01.01.2004
№	Perekonnanimi	Eesnimi	Õpetatavale ainele vastav haridus	Riigikeele oskuse tase	Meetmed
1	Akimova	Tatjana	Vastab	ALG	Nõutav kesktase seisuga 01.07.02
2	Aljošina	Rita	Vastab	ALG	Nõutav kesktase seisuga 01.07.02
3	Avramenko	Oksana	Vastab	ALG	Nõutav kesktase seisuga 01.07.02
4	Balihhina	Tamara	Vastab	ALG	Nõutav kesktase seisuga 01.07.02
5	Dementjeva	Silva	Vastab	D-kat	Nõutav kesktase seisuga 01.07.02
6	Dinis	Vassili	Vastab	D-kat	Nõutav kesktase seisuga 01.07.02
7	Dobrovolskaja	Silva	Vastab	ALG	Nõutav kesktase seisuga 01.07.02
8	Fjodorova	Tatjana	Vastab	ALG	Nõutav kesktase seisuga 01.07.02
9	Fomina	Viktoria	Kõrg.+kursused	D-kat	Nõutav kesktase seisuga 01.07.02
10	Grigorjev	Anatoli	Vastab	E-kat	Nõutav kesktase seisuga 01.07.02
11	Grigorjeva	Tamara	Vastab	D-kat	Nõutav kesktase seisuga 01.07.02
12	Gutovskaja	Anna	Vastab	ALG	Nõutav kesktase seisuga 01.07.02
13	Hütt	Külli	Diplomi kaitsmine	-	2002 - diplom
14	Jallai	Igor	Vastab	-
15	Jekimova	Natalja	Vastab	ALG	kõrgtase 01.07.2002
16	Karbik	Reet	Vastab	-
17	Kopõtnik	Olga	Vastab	D-kat	Nõutav kesktase seisuga 01.07.02
18	Krotova	Marina	Vastab	ALG	kõrgtase 01.07.2002
19	Kudrjavtseva	Galina	Vastab	ALG	Nõutav kesktase seisuga 01.07.02
20	Kuzmenko	Svetlana	Vastab	D-kat	Nõutav kesktase seisuga 01.07.02
21	Laidre	Rein	Ei vasta	-	-
22	Laul	Jelena	Vastab	-	-
23	Lon	Anzela	Vastab	ALG	Nõutav kesktase seisuga 01.07.02
24	Luik	Hannely	Ei vasta	-	õpib TÜ AÜ
25	Malahhanov	Ivan	Vastab	ALG	Nõutav kesktase seisuga 01.07.02
26	Malinina	Zanna	Vastab	ALG	Nõutav kesktase seisuga 01.07.02
27	Mumm	Valeria	Ei vasta	ALG	Nõutav kesktase seisuga 01.07.02
28	Mägi	Airi	Vastab	-	-
29	Nevetšerja	Ljudmilla	Vastab	ALG	Nõutav kesktase seisuga 01.07.02
30	Nilendere	Jelena	Vastab	ALG	Nõutav kesktase seisuga 01.07.02
31	Nusberg	Niina	Vastab	ALG	Nõutav kesktase seisuga 01.07.02
32	Petrusenko	Olga	Vastab	ALG	Nõutav kesktase seisuga 01.07.02
33	Ponomarjova	Antoniina	Vastab	ALG	Nõutav kesktase seisuga 01.07.02
34	Riit	Nella	Ei vasta	-	Suunata õppima
35	Rubtsova	Olga	Vastab	ALG	Nõutav kesktase seisuga 01.07.02
36	Sahharova	Natalja	Vastab	ALG	Nõutav kesktase seisuga 01.07.02
37	Selivjorstova	Nadežda	Vastab	F-kat	Sillamäe Majandusinstituut psühholoogia
38	Simmul	Ellen	Vastab	-	-
39	Skobeleva	Jevgenia	Vastab	ALG	Nõutav kesktase seisuga 01.07.02
40	Smirnova	Tatjana	Vastab	ALG	Nõutav kesktase seisuga 01.07.02
41	Suhhinina	Anna	Vastab	ALG	Nõutav kesktase seisuga 01.07.02
42	Svetlova	Valentina	Vastab	D-kat	Nõutav kesktase seisuga 01.07.02
43	Šepeleva	Ljudmilla	Vastab	D-kat	Nõutav kesktase seisuga 01.07.02
44	Tamm	Vally	Vastab	-	-
45	Teplikova	Jevgenia	Vastab	ALG	Nõutav kesktase seisuga 01.07.02
46	Tesla	Natalja	Ei vasta	ALG	Nõutav kesktase seisuga 01.07.02
47	Tjapkina	Maria	Vastab	ALG	Nõutav kesktase seisuga 01.07.02
48	Toots	Siiri	Ei vasta	-	Tallinna Pedagoogikakool
49	Täht	Eha	Vastab	-	kursused
50	Vaher	Juta	Ei vasta	-	Tartu Ped.Seminar
51	Varblane	Riina	Vastab	KESK	TÜ Avatud Ülikool informaatika
52	Vassiljeva	Tatjana	Vastab	C-kat	Nõutav kesktase seisuga 01.07.02
53	Voitsehhovits	Irina	Vastab	ALG	Nõutav kesktase seisuga 01.07.02
54	Värnik	Eneli	Ei vasta	-	TÜ Avatud Ülikool eesti keel

Õpetajate vajadus eesti keele süvaklassile ja keelekümblusaklassile:

2001/02 inglise keele õpetaja

2002/03 inglise keele õpetaja

loodusainete õpetaja (bioloogia + keemia + füüsika – põhikoolile)

perekonnaõpetuse õpetaja

2002/03 abiõpetaja keelekümblusklassile

2002/03 laulmisõpetaja eesti keele süva- ja keelekümblusklassidele

Käesoleval momendil kaheksa õpetaja kvalifikatsioon ei vasta õpetatavale ainele. Värnik,E., Vaher,J , Toots , S. ja Luik,A. jätkavad õpinguid. Tesla ,N. sooritab septembris 2001sisseastumiseksameid TPed Ü-i Avatud Ülikooli inglise keele õpetaja lisaeriala omandamiseks.

Kolmekümne üheksal õpetajal ei vasta riigikeele oskus nõutavale tasemele. 01.07.2002.aastaks peavad kõik omandama riigikeele kesktaseme oskuse tunnistuse. Direktori asetäitjad Natalja Jekimova ja Marina Krotova aga riigikeele kõrgtaseme oskustunnistuse.

IV Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus

Indikaatorid:

· Koolikohustuslike laste arvestus

· Puudumised

· Tingimuste loomine koolikohustuse täitmiseks

· Õpilaste algarvestus

Ø Taotleda koos linnavalitsusega täielik ülevaade vene gümnaasiumi kuuluvatest koolikohustuslikest lastest .Vastutaja: direktor.

Ø Avada kolmel järjestikusel aastal kaks esimest klassi-üks venekeelne üldharidusklass, teine keelekümblusklass. Keelekümblusklassi võetakse õpilasi vestluse alusel selgitamaks välja kooliküpsus. Vastutaja : direktor.

Ø Avada kolmel järjestikusel aastal kaks kümnendat klassi. 10ndasse A klassi võetakse vastu õpilasi üheksanda klassi lõputunnistuse keskmise hinde paremusjärjestuse alusel. Vastutaja : direktor.

Ø Pidada nõuetekohast arvestust koolikohustuse täitmise kohta vastavalt valitsuse kehtestatud korrale.

Täitjad:

1. sekretär

2. klassijuhatajad + aineõpetajad

3. hoolekogu

Vastutajad: õppealajuhatajad õppe-kasvatustöö alal

Ø Kool koos hoolekoguga mõjutab koolikohustust mittetäitvaid lapsi ja nende vanemaid, SELLEKS

1. kutsuda hoolekogusse õppealajuhatajaid, klassijuhatajaid, andmaks aru koolikohustuse seaduse täitmise olukorrast;

2. kutsuda hoolekogusse probleemsete laste lastevanemaid koos lastega;

3. külastada asotsiaalseid peresid – hoolekogu liige + klassijuhataja + AK sekretär või noorsoopolitseinik;

4. hoolekogu liikmetel osaleda klassi ja kooli lastevanemate koosolekutel.

Ø Puudumiste kohta peetakse iga päev ja igas õppeaines täpset arvestust koolikohustuse täitmise arvestuse raamatus ja klassi päevaraamatus

täitjad – aineõpetajad

vastutajad – klassijuhatajad.

Ø Nõuda õpilaste puudumist põhjendavaid arstitõendeid või lapsevanema sellekohaseid teatisi, SELLEKS

1. igal õppeaastal esineb kooli arst üks kord kooli lastevanemate üldkoosolekul;

2. üks kord õppeaastas kooli meditsiinitöötaja informeerib õpilaste tervist puudutavates küsimustes lapsevanemaid klasside lastevanemate koosolekutel;

3. üks kord õppeaastas õppenõukogus käsitleda õpilaste tervisega seonduvaid probleeme, osavõttu kehalise kasvatuse tundidest, sanitaar-hügieeniliste tingimuste täitmist

täitjad: kooli arst, kehalise kasv. õpetaja

4. vaadata veel kord läbi sisekorraeeskirjad, mis kajastavad meetmeid õpilaste põhjuseta puudumiste kohta

kooli õpilaskogus – huvijuht

õppenõukogus – direktor

Aeg: 2001/2002 õ. a. I veerand

Ø Korraldada tihedat koostööd Valga linnavalitsuse haridusnõuniku, alaealiste komisjoni ja noorsoopolitseiga

vastutaja – direktor

Ø Viia läbi õpilaskoosolek teemal “Miks on vaja täita koolikohustust?” – huvijuht

aeg: 2001/2002 õ. a.

Ø Klassijuhatajatel külastada vähemalt üks kord õppeaastas asotsiaalsete perede ja probleemsete laste kodusid. Koostada külastamise kohta akt ning esitada direktorile

täitjad: klassijuhatajad

vastutab: direktor

Ø Psühholoogil pidada arvestust asotsiaalsete ja probleemsete laste kohta. Vähemalt üks kord aastas nõustada selliste laste vanemaid ja lapsi

täitja: kooli psühholoog

Ø Organiseerida probleemsetest õpilastest (12 – 15 last) rühmad, kes saaksid regulaarselt (vähemalt 1*kuus) psühholoogilist treeningut täitja: kooli psühholoog

Ø Esineda kooli- ja klassi lastevanemate koosolekutel (vähemalt 1*aastas) laste ealistest psühholoogilistest iseärasustest

täitja: psühholoog

Ø Nõustada õpetajaid ning esineda õpetajatele psühholoogiasse puutuvatel teemadel

täitja: psühholoog

Ø Remontida ja sisustada psühholoogi ruum – 2002 aasta

maksumus – 25 tuhat

Ø Pakkuda kõigile vajajatele õpilastele logopeedilist teenust

täitja: logopeed

Ø Võtta tööle 0,25 kohaga logopeed eesti keelekümblusklassi õpilastele

töötasu kuus 1500 kr. KOV

aeg 01.09.2002

Ø Aidata kaasa, et vähekindlustatud-, asotsiaalsete perede lapsed saaksid linnavalitsuse sotsiaalabiametist toetust tasuta lõuna saamiseks

täitjad: klassijuhatajad

Ø Kooli söökla vastavusseviimine tervisekaitsenõuetele aastaks 2003 (eraldi plaan).

V KOOLI TÖÖÖKESKKOND

1. Õppetingimused

¨ Kooli õppe- ja üldotstarbelised ruumid, territoorium peavad vastama põhikooli ja gümnaasiumi tervisekaitse eeskirjadele(eraldi plaan)

¨ Õppeasutuste ruumid peavad olema puhtad ja maitsekalt kujundatud:

1. korraldada ümber koristajate töögraafik ja objektid

01.09.2001

2. uuendada stendid – 01.09.2002

maksumus – 7 tuhat krooni (materjal)

2. Raamatukogu

2.1. Eelarves on ette nähtud rahalised vahendid sisustuse, kirjanduse ja perioodika soetamiseks (HM määrus nr 4, 19.01.1994)

2.2. Raamatukogu töötab põhimääruse alusel.

2.3. Raamatukogu teenuseid kasutatakse

Vabaduse 13 kell 8.00 – 12.00

Kuperjanovi 99 kell 8.00 – 16.00

2.4. Raamatukogu fond ja õpikud kantakse pidevalt arvutisse.

2.5. Viia sisse lugeja MEELESPEA, millele kirjutab alla ka lapsevanem, teadvustamaks vastutuse raamatu eest.

2.6. Uuest pedagoogikakirjanduse saabumisest teadvustada õpetajaid – iga kuu saabunud uuest kirjandusest nimekiri õpetajate tuppa.

2.7. Tellida eesti pedagoogilise perioodika väljaandeid

- Õpetajate Leht – 3 eksemplari

- ajakiri HARIDUS

- Keel ja Kirjandus

- Eesti Loodus

- TÄHEKE

- POSTIMEES

3. Töökaitse

- kabinettides, töökodades on tagatud ohutu töökeskkond;

- koolimajas on avariivälja pääsud;

- avariivalgustus, signalisatsioon aastaks 2003

maksumus 500 tuh. krooni;

- kooli õpilased ja töötajad on instrueeritud tööülesannete täitmise st,ohutustehnikast;

- kooli direktor, direktori asetäitja majandusalal on läbinud töökaitsekoolituse;

- on moodustatud töökaitsekomisjon, kes on läbinud töökaitsekoolituse.

4. Õpilaste toitlustamine

¨ Rajada nõuetekohane kooli söökla aastaks 2003 – 2004.

¨ Jälgida ning kindlustada hea toidu kvaliteet.

¨ Klassijuhatajatel ja korrapidaja õpetajatel pöörata tähelepanu söömiskultuurile.

¨ Koostöös söökla + klassijuhatajate + lastevanemate + med. töötajatega kindlustada õpilaste suurima sõõjate arvu;

¨ Omavalitsus katab vähekindlustatud peredest laste toitlustamiskulud. Klassijuhatajatel aidata kaasa nende laste peredele dokumentide vormistamisele.

¨ Hoolekogu vaatab läbi sotsiaalameti poolt saadetud tasuta toidusaajate nimekirja.

¨ Rajada kooli kohvik 01.09.2001 – kooli toitlustav ettevõte.

VI KLASSI- JA KOOLIVÄLINE TÖÖ

¨ Koolis on loodud võimalused õpilaste mitmekülgseks huvialategevuseks, mis toetavad KÕK –i elluviimist ja õpilaste individuaalset arengut.

¨ Klassi- ja kooliväline tegevus lähtub integreerumise ja identiteedi säilitamise põhimõtetest.

¨ Linnavalitsus igal aastal eraldab rahalisi vahendeid tööruumideks, töövahenditeks ning pedagoogide – ringijuhtide töö tasustamiseks.

¨ Ringide moodustamisel lähtutakse materiaalsetest võimalustest, pedagoogilise kaadri olemasolust või leidmisest ja õpilaste huvidest – soovidest.

¨ Koolis töötab HUVIJUHT, kes on läbinud vastavad kursused. Huvijuht teeb koostööd õpilasomavalitsusega ja õpetajatega, samuti teiste kohalike kultuuriasutuste töötajate ning koolide huvijuhtidega.

¨ Klassi- ja koolivälise tegevuse aluseks on TÖÖPLAAN –iga aasta 01.09.

¨ Aktiivselt esitatakse oma tegevuse tulemusi nii koolis kui väljaspool kooli. Võetakse osa maakondlikest konkurssidest, võistlustest ja organiseeritakse üritusi koolis.

¨ Huvijuht TÖÖ PLAANIMISEL lähtub kooli õppekavast , eelmise aasta töö analüüsist.

¨ Korraldatakse igaaastaseid traditsioonilisi üritusi , kuid tuua ka igal aastal värskust ning vaheldust kooliellu ja organiseerida uusi ning huvitavaid üritusi.

VII Õppekasvatustöö eduka läbiviimise ligikaudne

RAHASTAMISE VAJADUS

Valga Linnavalitsus rahastab üritusi vastavalt koolile eraldatud aasta eelarvele.

Jrk nr	Üritus	2001/02 õa	2002/03 õa		2003/04 õa	KOK KU		KOV	MUU (projektid)
1.	Aineolümpiaadid · paber, paljundusvärv, · kommid – maiustused osavõtjatele · diplomid + meened	10 000	10 000		10 000	30 000		+
2.	Ainealased üritused · rekvisiided · ruumi dekoreerimine · diplomid	10 000	10 000		10000	30000		+
3.	Ülekoolilised spordiüritused 3*õppeaastas · suveniirid · diplomid	3000	3 000		13000	9000		+
4.	Preemiareisid edukalt õppijatele 1 – 6 kl. 7 – 12 kl.	15 000	15 000		15 000	45 000		+
5.	Vastuvõtud direktori juures · edukalt õppijatele · parimatele sportlastele ja õpilasaktiivile · edukalt lõpetajatele (9.kl. – “5”-tele; 12.kl. kuld- ja hübemed.) nende vanematele ja populaarsematele õpetajatele. Töötada välja populaarsema õpetaja statuut.	10 000	10 000		10 000	30 000		+
6.	Sõprusfestival Valga VG + Viljandi VG + Läti-Valka G ja Läti-Valka Vene Gümn.	10 000	10 000		10 000	30 000		+	+
7.	Konverents “Hariduse prioriteedid. Muukeelne haridus” koolide õpetajad + lasteaedade kasvatajad + lapsevanemad + KOV + MV + Haridusmin.		15000			15 000		+	+
8.	Kursused (koolis) “Pedagoogika ja didaktika probleemid”	10 000	10 000		10 000	30 000		-	+
9.	Metoodilised PÄEVAD	2 000	2 000		2 000	6 000		+	-
10.	Töö kooli õppekava ja ainekavadega (paljundus paber + värv jne )	10 000	10 000		10 000	30 000		+
11.	Õppevahendite muretsemine · paljundusaparaat · printer · televiisor · muusikakeskus · stereomagnetofon · videomagnetofon · arvutipargi täiendamine(arvutid+programmid) · erinevate ainete õppevahendid · rahvatantsuriided (eesti ja vene)	40 000 - 5 000 - 2 000 5 000 50 000 50 000 15 000	- 40 000 5 000 5 000 2 000 5 000 50 000 50 000 15 000		- - 5 000 - 2 000 5 000 50 000 50 000 15 000	- - 15 000 5 000 6 000 15 000 150 000 150 000 45 000		+ + + + + + + + + -	- - - - - + + +
12.	Sanitaar – hügieeniliste vahendite m,uretsemine	30 000	30 000		30 000	90 000		+
13.	Igaaastane sanitaarremont · mööbli uuendamine · õppekirjanduse muretsemine	60 000 90 000 50 000	60 000 90 000 50 000		60 000 90 000 50 000	180 000 270 000 150 000		+ + +	- - -
14.	Kap.-remont, et viia kool aastaks 2003 euronõuetele	kuni 2 miljonit igal aastal
15	Stendide uuendamine			7000			7000	+	-

VIII KOOLI TEGEVUSE HINDAMISE ALUSED:

KOOL ON TÖÖTANUD TULEMUSLIKULT, KUI

1.ALGKOOLIÕPILANE ON SÄILITANUD SOOVI KÄIA EDASI KOOLIS NING ÕPPIDA,

2.PÕHIKOOLI ÕPILANE JÄTKAB OMA HARIDUSTEED,

3.12NDA KLASSI LÕPETAJA ON VALMIS ELAMA TÄISKASVANUTE ÜHISKONNAS JA TÄITMA TALLE PANDUD SOTSIAALSEID ROLLE

-olema valmis teadlikuks elukutsevalikuks,

-olema valmis perekonnaeluks,

-olema valmis eluks kodanikuühiskonnas, teadma ja täitma seadusi,

-olema valmis elukeskkonna säilitavaks tegevuseks,

-olema valmis elukestvaks õppimiseks,

-lugu pidama tervislikest eluviisidest jne.

01.01.2002-31.12.2004-toimub Valaga Vene Gümnaasiumi õppetöö kahes majas :

Vabaduse 13 I –IV + VB +VIB

Kuperjanovi 99 VA + VIA-XII

Kolme aasta jooksul tuleb lahendada järgmised küsimused:

- vastavalt tervisekaitse nõutele rajada kehalise kasvatuse õpetajate ruum,

- eraldada ja sisustada arvutiruum õpetajatele tööks arvutitega,

- rajada vatsavalt nõuetele arhiiviruum.