Valga Vene Gümnaasium

ÕPPEKAVA

Kinnitatud  27.augustil 2008

          Valga Vene Gümnaasiumi direktor

                                             käskkiri nr 5

                                               Tunnijaotusplaani muudatused  kinnitatud

                                               direktori käskkiri nr  1.1.-2/18       10.09.2009

                                               Kinnitatud    27. 08.2009.õppenõukogu

 Nr 1 otsusega

SISUKORD

ÜLDSÄTTED

 Valga Vene Gümnaasiumi õppekava  määrab kindlaks kooli õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, õppekava põhimõtted, omandatavad pädevused, õppekorralduse alused, kohustuslikud õppeained ja tunnijaotusplaani, nõuded klasside, kooliastmete ja kooli lõpetamiseks ning kooli õppekava ülesehituse ja koostamise põhimõtted.

Õppekava ülesehitus

(1)      Valga Vene Gümnaasiumi õppekava koosneb üldosast, läbivatest teemadest ja ainekavadest

(2)      Üldosas esitatakse:

1)              õppekava lähtealus;

2)              õppe- ja kasvatuseesmärgid;

3)              õppekava põhimõtted;

4)             pädevuste kujundamine;

5)             õpetuse integratsiooni alused;

6)             kohustuslikud õppeained;  

7)             õppe- ja kasvatusprotsessi kujundamise ning õpitulemuste hindamise alused;

8)             õppe- ja kasvatuskorralduse alused;

9)             kooliastmete, klasside õppekorraldus ja üldpädevused;

10)         kooli õppekava koostamise alused;

11)         kooli õppekava ülesehitus.

(3)      Ainekavades esitatakse õppe-eesmärgid, õppetegevus, õppesisu ja nõutavad õpitulemused (ainepädevus)klassiti.

(4)      Ainekavad on järgmised:

1)        vene keel  (lisa 1);

2)        vene keel  (lisa 2);

3)        kirjandus (lisa 3);

4)        eesti keel (lisa 4);

5)        võõrkeel (lisa 5);

6)        matemaatika (lisa 6);

7)        loodusõpetus (lisa 7);

8)        geograafia (lisa 8);

9)        bioloogia (lisa 9);

10)    keemia (lisa 10);

11)    füüsika (lisa 14);

12)    ajalugu (lisa 15);

13)    inimeseõpetus (lisa 16);

14)    ühiskonnaõpetus (lisa 17);

15)    muusika (lisa 18);

16)    kunst (lisa 19);

17)    kehaline kasvatus (lisa 20);

18)    tööõpetus (lisa 21).

Gümnaasiumi klassides õpilastele  pakutud valikkursuste  loetelu võib igal aastal muutuda ja seetõttu nende kursuste ainekavad  lisatakse kooli õppekavva lisana igal aastal uuendatult.

  Samuti on lisadena kooli õppekavas õppenõukogu poolt valitud ja kinnitatud gümnaasiumi klasside ainekavad.

(5) Läbiva teema kohta esitatakse õppe-eesmärgid ja kujundatavad pädevused klassiti.

(6) Kooliastmed on järgmised:

1)        I kooliaste - 1.-3. klass;

2)        II kooliaste - 4.-6. klass;

3)        III kooliaste - 7.-9. klass;

gümnaasium - 10.-12. klass.

ÜLDOSA

Valga Vene Gümnaasiumi õppekava lähtealus:

(1)      Valga Vene Gümnaasiumi  õppekava koostamisel ja arendamisel lähtutakse õigusaktidest, hariduspoliitilistest dokumentidest, Valga linnavalitsuse otsustest.

(2)      Valga Vene Gümnaasium  toetab Eestis elavate rahvusvähemuste kultuurilist identiteeti, Eestis elavate rahvaste vastastikust mõistmist ja koostööd, õpib tundma eesti rahvust ja kultuuri  ning arvestab Eesti suundumust integreeruda Euroopas.

           Valga Vene Gümnaasiumi MISSIOON ON :

(1.)Anda kvaliteetne mitmekülgne haridus vene keeles kõigile soovijatele , kes elavad  Valga maakonnas või  Valga linnas.

(2)Kujundada õpilastes  oskust elada multikultuurses ühiskonnas.

(3)Kindlustada gümnaasiumi lõpetajad HEA EESTI KEELE oskusega.

Kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid

Kooli õppe ja kasvatuse üldeesmärk on isiksuse kujunemine, kes:

1)         suhtub heasoovlikult kaasinimestesse, austab nende vabadust ja väärikust;

2)         soovib ja oskab teha konstruktiivset koostööd;

3)         toetab aktiivselt ühiskonna demokraatlikku arengut;

4)         austab ja järgib seadusi, on teadlik oma kodanikukohustustest ja -vastutusest;

5)         tunneb end oma rahva liikmena, kodanikuna, tunneb end seotuna  Valga linna, Valgamaa,Euroopa ja kogu inimkonnaga;

6)        tunneb ja austab oma rahva kultuuri, omab ettekujutust ja teadmisi maailma eri rahvaste   kultuuridest, suhtub neisse eelarvamustevabalt ning lugupidavalt;

7)      väärtustab riigikeele õppimist

8)        hoiab loodust, elab ja tegutseb keskkonda ning loodusressursse säästes;

9)        usaldab ennast, on väärikas ja enesekriitiline;

10)      tunneb end vastutavana oma elukäigu eest;

11)   ´´ juhindub oma valikutes ja tegudes eetika alusväärtustest: inimelu pühadus, vägivallast hoidumine, vabadus, õiglus, ausus, vastutus;

12)    väärtustab terveid eluviise, arendab oma vaimu ja keha;

13)    ´´mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on avatud enesearendamisele;

14)      püüab mõista asjade tähendust, nähtuste põhjusi ja seoseid, on motiveeritud õppima ja oskab õppida;

15)      tuleb toime muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas;

16)       mõistab töö vajalikkust inimeste ja ühiskonna arengus; on valmis otsima endale sobivat tööd.

Kooli  õppekava põhimõtted

            Kooli õppekava koostamisel, Valga linna ja Valgamaa koostöö kujundamisel, kooli ja klassi tasandil õpetust kavandades ja tegelikus õppeprotsessis lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

1)        luuakse tingimused kõigi õpilaste ja iga õpilase arengu toetamiseks ning kaasatakse õpilane ja lapsevanem (eestkostja, hooldaja), õpilase õpiteed puudutavate küsimuste arutamisse ja selle üle otsustamisse;

2)        kehtestatakse üldised nõuded kõigile õpilastele, õpetust varieeritakse õpilaste erinevatest võimetest ja haridusvajadustest lähtuvalt;

3)        tähtsustatakse õpilase õpihuvi hoidmine ja toetamine; 

4)      luuakse süsteem erivajadustega õpilaste toetamiseks;

4)        õppesisus on esindatud inimkonna, Euroopa, Eesti, sh Eestis , eriti Valgas elavate rahvusvähemuste kultuur;

5)        õppe- ja kasvatusprotsess pakub mitmekesiseid õpikogemusi, õpetus on süsteemne ja terviklik, õpetuslik ja kasvatuslik aspekt on tasakaalustatud;

6)        õppimisel-õpetamisel on keskne probleemide tõstatamine ja lahendamine, küsimuste esitamine ja neile vastuste leidmine; teadmisi käsitatakse ajas arenevate ja muutuvatena;

7)        õppekava on avatud pidevaks edasiarendamiseks ja korrigeerimiseks vastavalt muutustele ühiskonnas ja teadustes.

8) õppekavaga luuakse õpilaste teadmiste  arengut soodustav hindamissüsteem

 Kooli õppekava koostamise alused

  (1)      Kooli õppekava on kooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument.

(2)      Kooli õppekava koostamisel lähtuti riiklikust õppekavast ja koolikollektiivi kokkuleppest kooli õppesuundade ja eripära kohta, arvesti piirkondlikke vajadusi, lastevanemate (eestkostjate, hooldajate) ja õpilaste soove ning vaimseid ja materiaalseid ressursse.

(3)      Kooli õppekava koostamine ja arendamine eeldas õpilaste ja õpetajate; õpetajate ja juhtkonna, kooli hoolekogu; kooli ja lastevanemate (eestkostjate, hooldajate), kooli omaniku, teiste õppeasutuste ja organisatsioonide koostööd  riikliku õppekava üldosa mõtestamisel ja ainekavade koostamisel.

(4)      Kooli õppekava koostamises ja arendamises kasutati erinevaid töövorme. Selles töös osalesid kõik pedagoogid.

(5)      Kooli õppekava ülesanne on toetada kõigi õpilaste integreerumist Eesti ühiskonnas, arvestades nende erivajadusi, päritolumaa kultuuritraditsioone ning õpilaste rahvuslikku identiteeti.

(6)        Õpetaja koostab kooliõppekava üldosa ja ainekava alusel igal õppeaastal töökava kõikidele klassidele, kus ta õpetab. Klassi töökavas täpsustatakse kooli ainekavas esitatut, arvestades  konkreetseid õpilasi, kasutatavat õppekirjandust ja -materjale ning õpetajatevahelist koostööd.

NÕUDED ÕPETAJA TÖÖKAVALE

1. Töökava on dokument, mille alusel toimub õppetöö tunnis. Õppetunnid toimuvad koolis või väljaspool kooli ekskursioonina või õppekäiguna. Töökava koostamine ja arendamine kuulub klassi- ja aineõpetaja pädevusse.
2. Klassiõpetaja ja aineõpetaja kujundab kooli õppekava alusel välja töökava, mis arvestab klassi omapära ja suundumust, kooli arengusuunda ja eripära, õpilaste vaimseid ja kooli materiaalseid ressursse.
3. Töökava koostamise ning rakendamisega saab klassiõpetaja ja aineõpetaja endale suuremad õigused, aga ka suurema vastutuse õpilaste ja nende vanemate ees. See on koolikultuuri teadvustamise protsess. Muutub õppetöö planeerimise, sisu, kontrolli­mine, kogu õppetöö korraldus.
4. Klassiõpetaja ja aineõpetaja töökavas täpsustatakse kooli õppekava üldosas ja ainekavas esitatut, arvestades konkreetseid õpilasi, kasutatavat õppekirjandust ja materjale, õpetajatevahelist koostööd ning õppeaasta üldtööplaani.
5. Klassiõpetaja ja aineõpetaja töökavad on vormistatud õppeveerandite/ kursuste kalenderplaanina.
6. Klassiõpetaja ja aineõpetaja töökavas on õppesisu liigendatud ulatuslikumate õppeteemade järgi. Näidatud on olulisemad alateemad, käsitletavad põhimõisted, kasutatavad meetodid, õppekirjandus jm õppematerjal; oodatavad õpitulemused ja nende kontrollimise/hindamise aeg ning moodused.
7. Klassiõpetaja ja aineõpetaja töökava õppesisu osas kavandatakse täpselt eesmärgistatud õppeülesanded õpitulemuste saavutamiseks.
8. Otsustused, mida klassiõpetaja ja aineõpetaja on teinud oma eripära määratledes, kajastavad töökavas õppemeetodite valiku kaudu.
9. Klassiõpetaja ja aineõpetaja töökava struktuuri, vormi ning kinnitamise korra kinnitab kooli direktor.

Pädevuste kujundamine 

 (1)      Pädevus on teadmistel, oskustel ja väärtustel põhinev suutlikkus teatud tegevusalal või -valdkonnas tulemuslikult toimida.

(2)      Kooli õppekava taotleb õpilastel üldpädevuste, õppeainepädevuste ja valdkonnapädevuste kujundamist.

(3)      Kooli õppekava ning õppe- ja kasvatusprotsessi kaudu luuakse tingimused õppekavas määratud pädevuste saavutamiseks.

Üldpädevus

(1)      Kooli õppekava taotleb õpilastel järgmiste üldpädevuste kujunemist:

1) õpipädevus - suutlikkus tõhusaid õpistrateegiaid ning sobivat õpistiili kasutades juhtida oma õpitegevust: end õppimisele häälestada, motiveerida, otsida vajalikku teavet, omada ülevaadet oma teadmistest, suhestada oma teadmine teiste inimeste looduga ja luua uus teadmine, seirata ja hinnata oma mõtte- ja õpitegevust;

2) tegevuspädevus - suutlikkus näha probleeme ja neid lahendada, oma tegevusi kavandada, seada tegevuseesmärke ja näha ette oodatavaid tulemusi, valida tegevusvahendeid, tegutseda, hinnata oma tegevuste tulemusi; koostööoskused;

3) väärtuspädevus - suutlikkus tajuda oma seotust teiste inimestega, oma ja muude rahvaste kultuuriga, loodusega, inimese looduga, hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohalt;

4) enesemääratluspädevus - suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, mõtestada oma tegevusi ja käitumist ühiskonnas, kujundada end isiksusena.

(2)   Üldpädevused täpsustatakse kooli õppekavas  klassiti;

 Õppeainepädevus

Õppeainepädevus kujuneb saavutatud õpitulemuste alusel. Taotletavad õppeainepädevused määratletakse ainekavas klassiti.

 Valdkonnapädevus

(1)      Üldpädevuste ja õppeainepädevuste ning õpetuse integratsiooni tulemusena kujunevad õpilasel ulatuslikumad valdkonnapädevused. 

(2)      Kooli ülesandeks on toetada järgmiste valdkonnapädevuste kujunemist:

1)        looduspädevus - suutlikkus orienteeruda elus- ja eluta looduse nähtustes, nendega seonduvates seaduspärasustes, loodusteaduslikes teadmistes ja mõtteviisides; loodushoidlik ellusuhtumine. Looduspädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena loodusõpetus, geograafia, bioloogia, keemia, füüsika, läbiv teema Keskkond ja säästev areng;

2)        sotsiaalne pädevus - suutlikkus orienteeruda ühiskonnaelus; kaasaja ning mineviku ühiskondlike nähtuste ja arengute mõistmine, valmisolek toetada demokraatlikke  muudatusi ühiskonnas. Sotsiaalse pädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena ühiskonnaõpetus, ajalugu, geograafia, inimeseõpetus, kirjandus, kunst, muusika; läbivad teemad Keskkond ja säästev areng, Turvalisus ning Tööalane karjäär ja selle kujundamine; 

3)        refleksiooni- ja interaktsioonipädevus: suutlikkus mõista ja hinnata iseennast ja inimestevahelisi suhteid vastavalt kultuurinormidele, valida sobivat käitumisviisi, järgida terveid eluviise, lahendada iseendaga, oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvaid ja inimsuhetes tekkivaid probleeme. Refleksiooni- ja interaktsioonipädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena inimeseõpetus, kehaline kasvatus, ühiskonnaõpetus, ajalugu, filosoofia, kirjandus, geograafia, bioloogia, läbivad teemad Turvalisus ning Tööalane karjäär ja selle kujundamine;

4)        kommunikatiivne pädevus - suutlikkus keele vahendusel mõista, talletada, edastada, vahetada, tõlgendada ja luua tekste. Kõige laiemalt tähendab kommunikatiivne pädevus suutlikkust suhelda erinevates situatsioonides ning teemadel suulises ja kirjalikus vormis. Pädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena vene keel, kirjandus, võõrkeeled; kõik õppeained oma mõistestiku ja tekstidega, läbiv teema Infotehnoloogia ja meedia;

5)        tehnoloogiapädevus - suutlikkus mõista tehnoloogia arengust tingitud muutusi inimeste töö- ja eluviisis, toimida kaasaja kõrgtehnoloogilises maailmas, olla säästlik ressursside kasutaja. Pädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena tööõpetus, loodusained, matemaatika, ajalugu, ühiskonnaõpetus, läbivad teemad Keskkond ja säästev areng, Tööalane karjäär ja selle kujundamine ning Infotehnoloogia ning meedia;

6)        kultuuripädevus - suutlikkus orienteeruda kultuuris, nautida kunstiloomingut, kasutada kunstivahendeid loominguliseks eneseväljenduseks ja -teostuseks. Kultuuripädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena kirjandus, eesti (vene) keel, võõrkeeled, ajalugu, muusika, kunst, tööõpetus, kehaline kasvatus, läbiv teema Infotehnoloogia ning meedia;

7)        matemaatikapädevus - suutlikkus opereerida mis tahes objektidega sel viisil, et vaadeldakse nendevahelisi suhteid ja nende mudeleid formaliseeritult. Matemaatikapädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena matemaatika, loodusõpetus, füüsika, keemia, läbiv teema Infotehnoloogia ning meedia.

Õpetuse integratsiooni alused  

(1)      Õpetuse integratsioon toetab õpilase üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist. Õpetuse integratsioon saavutatakse läbivate teemade, temaatiliste rõhuasetuste, õppeülesannete ja -viiside abil ja ka klassivälise tegevuse kaudu.

(2)      Õpetuse integratsioon eeldab kokkulepitud õppekorralduse ja hindamispõhimõtete järgimist, õpetajatevahelist koostööd pädevuste konkretiseerimisel, õpetuse eesmärkide püstitamisel, õppesituatsioonide loomisel ja eri ainetele ühiste probleemide ja mõistestiku määratlemisel.

(3)      Läbivad teemad puudutavad õpilase isiksuse ja sotsiaalse arengu seisukohalt olulisi eluvaldkondi, mida ükski õppeaine eraldi ei käsitle.

(4)      Õppekava kohustuslikud läbivad teemad on:

1)        keskkond ja säästev areng;

2)        tööalane karjäär ja selle kujundamine;

3)        infotehnoloogia ning meedia;

4)        turvalisus.

(5) Temaatilised rõhuasetused on kooliastmeti ja klassiti erinevad, arvestades õpilase elukogemusi. Lähtutakse mina/meie suhtest ümbritsevaga: kodu, kodupaiga ja seal elavate inimestega, paikkonnaga, Eesti, Euroopa, maailmaga.

 Kohustuslikud õppeained ja valikõppeained

(1)      Põhikooli ja gümnaasiumi õppeained jagunevad kohustuslikeks õppeaineteks ja valikõppeaineteks.

(2)      Põhikooli kohustuslikud õppeained on:

1)        vene keel;

2)        eesti keel ;

3)        B-võõrkeel;

4)        matemaatika;

5)        loodusõpetus;

6)        geograafia;

7)        bioloogia;

8)        keemia;

9)        füüsika;

10)    ajalugu;

11)    inimeseõpetus;

12)    ühiskonnaõpetus;

13)    muusika;

14)    kunst;

15)    kehaline kasvatus;

16)    tööõpetus.

(3)       B-võõrkeelena õpitakse inglise või  saksa  keelt. Inglise või saksa keele valib õpilane,perekond

(4)      Gümnaasiumi kohustuslikud õppeained on:

1)        vene keel ;

2)        kirjandus;

3)        eesti keel ;

4)        B-võõrkeel;

5)        matemaatika;

6)             geograafia;

7)             bioloogia;

8)             keemia;

9)             füüsika;

10)         ajalugu;

11)         inimeseõpetus;

12)         ühiskonnaõpetus;

13)         muusika;

14)         kunst;

15)         kehaline kasvatus.

 Õppe- ja kasvatusprotsessi kujundamise ning õpitulemuste hindamise alused

(1)      Õppimine on elukestev protsess, mille teadvustatus ning eesmärgistatus sõltub õppija east ja individuaalsest eripärast. Õppimine toimub mängu ja matkimise, vaatluse ja mõtestamise, elamuse ja kogemuse, harjutamise ja katsetamise, meeldejätmise ja loomise kaudu. Elukestva õppimise kui elustiili kujundamiseks on oluline õppija sisemine motivatsioon.

(2)      Õppe- ja kasvatusprotsess on eesmärgistatud, arusaamisega õppimine ja seda suunav, nõustav, analüüsiv ning hindav õpetamine ja kasvatamine nende tegevuste vastastikustes seostes.

(3)      Õpilased võtavad võimetekohaselt osa oma õppimise eesmärgistamisest, kavandamisest ja hindamisest.

(4)      Õppimine võib toimuda reaalses või virtuaalses keskkonnas.

(5)      Õppe- ja kasvatusprotsessi käigus õpivad õpilased:

1)        olemasolevaid teadmisi ja oskusi kasutama, seoseid nägema;

2)        küsima, teada saama, uusi teadmisi ja oskusi omandama;

3)        tegutsema; oma intellekti, fantaasiat, emotsioone kasutama; looma, konstrueerima, katsetama;

4)        ennast arendama, õppimist õppima;

5)        õppima üksi või koos teistega, jälgides ja hinnates enda ja kaaslaste tegevust;

6)        probleeme lahendama, valikuid tegema, otsustama väidete õigsuse üle, vaidlema, argumenteerima, kaitsma oma seisukohti;

7)        oma mõttetegevust ja õppimist jälgima ning juhtima.

(6)      Õpitulemuste hindamine on osa õppe- ja kasvatusprotsessist. Hinnatakse nõutavate õpitulemuste saavutatust, teadmiste ja oskuste omandatust. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid.

(7)      Hindamise põhieesmärgid on:

1)        motiveerida õpilasi sihikindlalt õppima;

2)        suunata õpilase enesehinnangu kujunemist; 

3)        suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja arengu toetamisel;

4)        anda õpilasele, õpetajale, kooli juhtkonnale, lapsevanemale (eestkostjale, hooldajale) teavet õpilase õpiedukusest.

Koolil on välja töötatud ja õppenõukogu poolt kinnitatud hindamisjuhend.

Aineti on ainesektsiooni poolt veel eraldi väljatöötatud detailsem hindamisjuhend.

Õppe- ja kasvatuskorralduse alused

(1)      Õppe- ja kasvatuskorralduse põhivorm on õppetund. Õppetunnid toimuvad koolis või väljaspool kooli ekskursiooni või õppekäiguna.

(2) Õpilaste väikseim lubatud nädalakoormus gümnaasiumiastmes on 32 tundi. Õpilaste suurim lubatud nädalakoormus põhikooli klassides on:

1)        1. klass - 20 õppetundi;

2)        2. klass - 23 õppetundi;

3)        3. ja 4. klass - 25 õppetundi;

4)        5. klass - 28 õppetundi;

5)        6. ja 7. klass - 30 õppetundi;

6)        8. klass - 32 õppetundi;

7)        9. klass - 34 õppetundi;

8)        Tootsi klass-33 õppetundi.

(3)   Õppe- ja kasvatustegevus võib  koolis olla korraldatud mitmel eri viisil:

1)        traditsiooniline korraldus (kõiki õppeaineid õpitakse kogu õppeaasta vältel);

2)        perioodõpe (aineõpetus keskendatakse teatud õppeperioodile);

3)        klassideta kursusõpe (õpitakse valitud õppesuuna ja kursuste järgi kujunenud õpperühmades, kursuste järjestuse määrab aineloogika, mõnel juhul valib kursuste järjestuse õpilane);

4)        üldõpetuslik õpe (keskendutakse teatud teemadele, traditsioonilisi ainetunde ei eristata).(4) Ainetundide (kursuste, teemade vms) jaotus klassiti määratakse kooli õppekavas.

(5)    Õppe- ja kasvatuseesmärkide täitmist toetab õppekeskkond, kus:

1)        õpilaste, õpetajate, kooli juhtkonna ja lastevanemate (eestkostjate, hooldajate)   omavahelised suhted põhinevad lugupidamisel ning demokraatial;

2)        on olemas õppekava elluviimiseks vajalikud õppevahendid ja -materjalid;

3)        järgitakse tervisekaitse- ja ohutusnõudeid;

4)        luuakse tingimused õpilase ja õpetaja arenguks;

5)        on esteetiliselt kujundatud otstarbeka sisustusega ruumid.

Õppetegevus I kooliastmel

(1)      I kooliastmel (1.-3. klassis) on temaatiline rõhuasetus KODU/MEIE suhtel lapse MINAGA, MINA/MEIE/KODU suhetel PAIKKONNAGA.

(2)      1. klassis on õpetuse põhitaotluseks orienteerumine mängult õppimisele ja õpilase rolli sisseelamine. I kooliastme üldpädevusnõuete keskmes on koolis edukaks õppimiseks vajalikud alusoskused.

(3)      Õppetöö korraldamise aluseks võib I kooliastmes olla üldõpetuslik tööviis, mis kajastub ka kooliõppekavas ja õpetaja töökavas. Sõltuvalt õpilaste ettevalmistusest võib kasutada ka aineõpetuslikku tööviisi või üld- ja aineõpetuse kombineeritud varianti. 3. klassi lõpul minnakse sujuvalt üle aineõpetusele.

(4)      Laste koolivalmidus ja võimed on erinevad, seetõttu varieeritakse õppeülesandeid ja nende täitmiseks kuluvat aega. Lapsi ergutatakse küsima ja avastama. Õppeprotsessi käigus kujundatakse lapsel esmased õpiharjumused ja -oskused, sh oma aja jaotamine ja õpiülesande juures püsimine.

(5)      Väärtuskasvatuses kasutatakse ülesandeid, kus on vaja järgida käitumisreegleid, teha väärtushinnangutel põhinevaid otsustusi või järeldusi.

(6)      Õpetaja olulisim ülesanne on iga lapse eneseusu ja õpimotivatsiooni toetamine.

I kooliastme tunnijaotusplaan

(1)      I kooliastmel on kohustuslike nädalatundide arv õppeaineti alljärgnev:

1) vene keel                                                 19                                  

2)         eesti keel                                             6                                                          

3) matemaatika                                               10       

4) loodusõpetus                                              3           

5) inimeseõpetus                                             3           

6) muusika                                                      6           

7) kunst ja tööõpetus                                       9           

8) kehaline kasvatus                                     8

(2)   4 nädalatunni kasutamine määratakse kooliõppekavas järgmiselt:

*eesti keel       2

*B-võõrkeel    2 

Üldklass, kus aineõpetus toimub põhiliselt vene keeles, välja arvatud eesti ja võõrkeeled

Õppekava tunnijaotusplaan parandusõppes

 Koduõppe tunnijaotusplaan I kooliastmes

Keelekümblusklass

Õppekava tunnijaotusplaan parandusõppes

Logopeed

Individuaalne õpe

 I kooliastmel taotletavad üldpädevused

I klassi õpilane:

1)        suhtub endasse positiivselt;

2)        on viisakas, täidab lubadusi;

3)        suhtub hoolivalt  asjadesse, sest teab, et need on loodud inimeste tööga;

4)        käitub loodust hoidvalt;

5)        hoiab puhtust ja korda, hoolitseb oma välimuse ja tervise eest, tahab olla terve;

6)        tahab olla aus ja õiglane, mõistab oma-võõras-ühine tähendust;

 II klassi õpilane:

1)mõistab, et inimeste soovid ja võimalused on erinevad, tunnustab kaaslaste õigust olla erinev;

2)teab, et kedagi ei tohi naeruvääristada, kiusata ega narrida;

3)hindab oma perekonda, klassi ja kooli, oskab olla hea kaaslane;

4)tunneb ja austab oma kodupaika, kodumaad, riiki, Eesti riikluse sümboleid ja nendega seostuvaid käitumisreegleid; teab oma rahvuslikku kuuluvust, suhtub oma rahvusesse lugupidavalt;

5)tahab õppida, tunneb rõõmu teadasaamisest ja oskamisest;

6)oskab ilu märgata ja hinnata;

7)hindab loovust, tunneb rõõmu liikumisest, loovast eneseväljendusest ja tegevusest;

III klassi õpilane:

1)püüab konflikte rahumeelselt lahendada;

2)oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada; oskab esemeid, nähtusi võrrelda, ühe-kahe tunnuse alusel rühmitada, lugeda lihtsat plaani, tabelit, diagrammi, kaarti;

3)oskab ohutult liigelda, vältida ohtlikke olukordi, ohuolukorras abi kutsuda; teab, kuhu oma murega pöörduda;

4)oskab käivitada ja kasutada lihtsamaid arvutiprogramme;

5)oskab õppida üksi ja koos teistega, paaris ja rühmas; oskab kaaslast kuulata, teda tunnustada;

6)oskab koostada päevakava ja seda järgida, oskab jaotada aega õppimise, harrastustegevuse, koduste kohustuste ja puhkamise vahel;

7)oskab end häälestada õppeülesandega toimetulemisele, oma tegevusi õppeülesande täitmisel mõtestama.

Õppetegevus II kooliastmel

(1)      II kooliastmel (4.-6. klassis) on õppekavaterviku kujundamise alus MINA/MEIE/KODU suhetes EESTIGA.

(2)      II kooliastmel jõuab õpilane murdeikka. Et õppida tasakaalustama oma erinevaid rolle, vajab II kooliastme õpilane õppeülesandeid, mis võimaldavad rollikonflikte läbi mängida ja neile lahendusi otsida. Paaris ja rühmas täidetavate õppeülesannete puhul luuakse situatsioone, kus on võimalik pälvida ka kaaslaste tunnustust.

(3)      II kooliastmel on eriti oluline toetada õpimotivatsiooni. Õppeülesandena on kohane osalusrõõmu pakkuv selgelt vormistatud tulemustega töö, mida on võimalik tutvustada koolis ja väljaspool kooli. 

(4)      Endiselt on tähtsal kohal õpioskuste kujunemine; kasutatakse ülesandeid, mille eesmärgiks on õppima õppimise teadvustamine iseendale ja kaaslastele.

(5)      Väärtuskasvatuses on tähtsal kohal väärtuste selginemist ja ideaalide kujunemist soodustavate õppesituatsioonide loomine.

(6)      Õpetaja olulisim ülesanne on õppeprotsessi eesmärgiteadlik suunamine, õpilaste õpitahte ja õpihuvi toetamine.

II kooliastme tunnijaotusplaan

 (1) II kooliastmel on kohustuslike nädalatunde arv õppeaineti alljärgnev:

1) vene keel                            15;

2) eesti keel                             12;

 3) B-võõrkeel                            3;

4) matemaatika                         13;

5) loodusõpetus                          7;

6) ajalugu                                    3;

7) inimeseõpetus                         2;

8) ühiskonnaõpetus                     1;

9) muusika                                  4;

10) kunst                                    3;

11) kehaline kasvatus               8;

12) tööõpetus                            5.

(1)   7 nädalatunni kasutamine  kooli õppekavas on järgmine:

*B-võõrkeel     4

*informaatika   2

*matemaatika    1

Üldklass, kus suuremas osas õpetamine toimub vene keeles, välja arvatud eesti ja vöörkeeled

Üldklassi II kooliastme tunnijaotusplaan

Keelekümblusklassi tunnijaotusplaan II kooliaste

Koduõppe tunnijaotusplaan II kooliastmes.

Õppekava tunnijaotusplaan parandusõppes

Õppekava  tunnijaotus  parandusõppes

Logopeed

II kooliastmel taotletavad üldpädevused

IV klassi lõpuks õpilane:

1)        teab oma tugevaid ja nõrku külgi, püüab selgusele jõuda oma huvides ja püüdlustes;

2)        on leidnud endale sobiva harrastuse, omab üldist ettekujutust töömaailmast;

3)        peab kinni kokkulepetest, on usaldusväärne, tunneb vastutust oma tegude eest;

4)        on seaduskuulekas, järgib ühiselu norme;

5)        tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi, mõistab kompromisside vajalikkust;

6)         suhtub inimestesse eelarvamusteta; seisab iseenese ja teiste väärikuse eest, hoidub vägivallast;

V klassi lõpuks õpilane:

1)hindab harmoonilisi inimsuhteid, mõistab oma rolli pereliikmena, sõbrana, kaaslasena, õpilasena; püüab leida lahendusi kodus, koolis ja sõpruskonnas tekkinud probleemidele;

2)tunnetab end oma rahvuse liikmena, oma riigi kodanikuna;

3) suhtub lugupidavalt teistesse rahvastesse ja nende kultuuridesse;

4)väärtustab kunstiloomingut, soovib end kunstivahendite abil väljendada;

5)väärtustab tervislikke eluviise, on teadlik tervist kahjustavatest teguritest ja sõltuvusainete ohtlikkusest;

6)väärtustab säästvat eluviisi;

7)oskab teha koostööd, täidab rühmas erinevaid rolle;

VI klassi lõpuks õpilane:

1)tunnustab ja aitab kaaslasi, hindab enese ja kaaslaste töö tulemusi;

2)oskab leida vastuseid oma küsimustele, hankida vajalikku teavet erinevatest allikatest, teavet tõlgendada, kasutada, edastada;

3)oskab teha vahet faktil ja arvamusel, tunneb ja kasutab lihtsamaid põhjus-tagajärg-, eesmärk-vahend-seoseid nähtuste kirjeldamisel ja seletamisel;

4)oskab kasutada arvutit ja Internetti suhtlusvahendina, oskab arvuti abil vormistada tekste;

5)oskab keskenduda õppeülesannete täitmisele, tunneb õpivõtteid, oskab neid kasutada vastavalt õppeülesande iseärasustele;

6)oskab oma tegevust kavandada ja hinnata, oma eksimusi näha ja tunnistada, oma tegevust korrigeerida;

7)oskab oma arvamust väljendada, põhjendada ja kaitsta.

Õppetegevus III kooliastmel

(1)      III kooliastmel (7.-9. klassis) on temaatiline rõhuasetus MINA suhetel ÜMBRITSEVATE INIMESTE, eriti EAKAASLASTEGA, ning MINA suhetel MAAILMAGA.

(2)      III kooliastme lõpuks peab õpilane määratlema oma edasise õpitee. Seetõttu asetuvad tähtsale kohale õppeülesanded, mis võimaldavad õpilastel oma valikuid teadvustada, mõista otsuste tagajärgi oma elutee seisukohalt. On oluline, et õpilane mõistaks hariduse ja tööturu seoseid. Selleks saab kasutada ka kutse-eelsele õppele orienteeritud valikaineid, projekte, ekskursioone.

(3)      Õpipädevuse seisukohalt on olulised õppeülesanded, mis võimaldavad kasutada erinevaid õpistrateegiad, neid teadvustada. Endiselt on tähtsad projektülesanded; lisanduma peaksid lihtsamad uurimisülesanded, kus õpilane otsib iseseisvalt informatsiooni, analüüsib ja üldistab seda.

(4)      Õpimotivatsiooni languse vältimiseks peaksid õpilased lahendama huvikohaseid individuaalseid õpiülesandeid. Õpimotivatsiooni toetab koostöö rühmas ja kaaslaste ning õpetaja tunnustus edukalt täidetud ülesande puhul.

(5)      Väärtuskasvatuses asetub tähtsale kohale kodaniku kasvatamine, mis toetab ühiskonnas toimetulekut.

(6)       Õpetaja olulisemateks ülesanneteks on toetada õpilase arengut, ainealaste teadmiste omandamist, iseseisva töö oskuste kujunemist, õpitahte tugevnemist ja eneseusu suurenemist, mõjutada väärtushinnanguid.

III kooliastme tunnijaotusplaan

(1)      III kooliastmel on kohustuslike nädalatundide arv õppeaineti alljärgnev:

1) vene keel ja kirjandus                    12;

2) eesti keel                                       12;

3) B-võõrkeel                                         9;

4) matemaatika                                   13;

5) loodusõpetus                        2;

6) geograafia                            5;

7) bioloogia                              5;

8) keemia                                4;

9) füüsika                                4;

10) ajalugu                              6;

11) inimeseõpetus                  1;

12) ühiskonnaõpetus               2;

13) muusika                             3;

14) kunst                                 3;

15) kehaline kasvatus            6;

16) tööõpetus                          5.

(2)   4 nädalatunni kasutamine määratakse kooliõppekavas järgmiselt.

*matemaatika             1

*informaatika               1

*  kehaline kasvatus               1

*karjääriõpe                             1

Üldklass, kus enamuses õppeainete õpetamine toimub vene keeles, välja arvatud eesti ja võõrkeeled

Keelekümblusklassi tunnijaotusplaan III kooliaste

E – eesti keeles

V – vene keeles

T-terminoloogia eesti keeles

 Тоотsi       klassi õppekava

Koduõpe 7A klass

Koduõpe 9A klass

Õppekava  tunnijaotus  parandusõppes

 III kooliastmel taotletavad üldpädevused

VII klassi  lõpuks õpilane:

1)        on adekvaatse enesehinnanguga, tunneb oma võimeid, huvisid, kavandab neist lähtuvalt oma õpitee, arvestades ka tööturu suundumusi;

2)        on avatud enesearendusele;

3)        on oma riigi lojaalne kodanik, omab põhiteadmisi ühiskonnast ning riiklusest, nende toimimisest, kodanikuõigustest ja -kohustustest; teab, et seaduste mittetundmine ei vabanda õigusrikkumist;

4)        austab väärikust ja inimõigusi, hoidub vägivallast, oskab sellele vastu seista;

5)        väärtustab maailma kultuurilist mitmekesisust, oma rahvust ja kultuuri teiste rahvuste ning kultuuride seas;

6)        väärtustab kultuuri ja inimese loovust, oskab hinnata kunsti ja soovib end kunstivahendite abil väljendada;

VIII klassi lõpuks õpilane:

1)väärtustab säästvat eluviisi; oskab näha inimtegevuse mõju loodusele;

2)väärtustab terveid eluviise, hoolitseb oma vaimse ja füüsilise tervise eest;

3)oskab õppida: seada õppimise eesmärke, valida ja kasutada sobivaid õpivõtteid, hinnata oma õpitegevust;

4)oskab näha põhiseoseid looduses, looduse, inimtegevuse ja tehnoloogia seoseid;

5)tunneb tähtsamaid sotsiaalse manipuleerimise viise, mõistab meediatekstidele kriitilise lähenemise vajalikkust;

6)oskab nähtusi, olukordi ja probleeme analüüsida ja üldistada, selle tulemusi oma tegevuse kavandamisel, valikute tegemisel ja hindamisel rakendada;

IX klassi lõpuks õpilane:

1)püüab teha teadlikke valikuid, näha ette valiku tagajärgi;

2)oskab üldjoontes kavandada ühistegevuse eesmärke ja eesmärkideni jõudmiseks vajalikke tegevusi, jaotada tööülesandeid, koostada ajakava;

3)oskab iseseisvalt kasutada arvutit õppimis- ja töövahendina, on omandanud põhikoolilõpetaja tehnoloogiaalased pädevused;

4)oskab suhelda, arvestades olukordi ja suhtluspartnereid, rühmas arutleda;

5)oskab oma arvamust kujundada, põhjendada, kaitsta, vajadusel muuta;

6)oskab kasutada eri märgisüsteeme informatsiooni vastuvõtmiseks, talletamiseks, tõlgendamiseks, edastamiseks ja loomiseks;

7)tunneb uurimistöö ja arendusprojektide koostamise algtõdesid ja oskab neid vajadusel rakendada.

Õppetegevus gümnaasiumis

(1)      Gümnaasiumis (10.-12. klass) on õppekavaterviku kujundamise alus MINA suhted ÜMBRITSEVATE INIMESTE, PAIKKONNA, EESTI, EUROOPA ja MAAILMAGA.

                (2)      Õppeülesannete koostamisel ergutatakse maailmavaatelisi otsinguid, kasutades diskussioone, ajurünnakuid jmt, mis loovad võimalusi oma seisukohtade argumenteeritud kaitsmiseks. Kohased on uurimuslikud ülesanded, mille lahendamisel kasutatakse lihtsamaid teaduslikke meetodeid. Koostatakse spetsiaalseid õppeülesandeid, mis sunnivad õpilast otsima informatsiooni mis tahes teabeallikast, sh võõrkeeles.

                (3)      Kursuste süsteem võimaldab kasutada õpetamist erivanuselistes rühmades. Õpilase seisukohalt tähendab see individuaalõppekava koostamist, kujunemist iseseisvaks õppijaks.

                (4)      Väärtuskasvatuses pööratakse suurt tähelepanu inimese ja looduse, inimese ja ühiskonna ning inimese ja kultuuri vahelistele suhetele.   

                (5)      Õpetaja olulisemaks ülesandeks on toetada ja suunata õpilast iseseisva töö oskuste arendamisel, mõjutada väärtushinnangute kujunemist ja toetada eneseusku.

                        Gümnaasiumi kohustuslikud kursused 

Gümnaasiumis on kohustuslike kursuste arv õppeaineti alljärgnev:

1) eesti keel                                                              6;

2) kirjandus                                                               6;

3) vene keel (vene õppekeelega koolis)                   3;

4) kirjandus (vene õppekeelega koolis)                    9;

5) eesti keel (vene või muu õppekeelega koolis)     9;

6) A-võõrkeel                                                    6;

7) B-võõrkeel                                                             6;

8) matemaatika                                                         9;

9) geograafia                                                             3;

10) bioloogia                                                             4;

11) keemia                                                                4;

12) füüsika                                                                6;

13) ajalugu                                                                7;

14) inimeseõpetus                                                    1;

15) ühiskonnaõpetus                                                 2;

16) muusika                                                               3;

17) kunst                                                                   3;

18) kehaline kasvatus                                               6.

KOHUSTUSLIKUD KURSUSED, millised on määratletud RÕK-

Kooli õppenõukogu poolt valitud ja kinnitatud kursused, mis on kohustuslikud X-XII  klassi õpilastele

Курсы в гимназических классах

Gümnaasiumis taotletavad üldpädevused

X klassi  lõpetades  õpilane:

        1)        suudab hinnata oma taotlusi, arvestades oma võimeid ning võimalusi;

2)        on teadlik erinevatest töövaldkondadest, tööturu suundumustest; oskab hankida teavet edasiõppimise ja tööleidmise võimaluste kohta; kavandab oma karjääri;

3)        on seaduskuulekas, käitub väärikalt, järgib inimõigusi ja Eesti Vabariigi seadusi;

4)        on kujundanud oma kodanikupositsiooni, tunnetab end dialoogivõimelise ühiskonnaliikmena Eesti, Euroopa ja globaalses kontekstis;

5)        vastutab oma valikute, otsustuste, endale võetud kohustuste eest, austab teiste inimeste ja iseenda vabadust, on suveräänne isiksus;

6)        teab globaalprobleeme, oma kaasvastutust nende lahendamise eest; oskab vältida ja vähendada keskkonda kahjustavat tegevust;

XI klassi lõpetades õpilane:

1)elab tervislikult, oskab hoida, vajadusel taastada oma vaimset ja füüsilist vormi;

2)saab aru, et inimelu on püha;

3)hindab kultuuri, omab ettekujutust euroopaliku kultuuri põhivaldkondadest ja               -perioodidest;

4)väärtustab oma rahvuskultuuri, näeb seda euroopa ja teiste rahvaste kultuuri kontekstis;

5)soovib end kunstivahendite abil väljendada;

6)väärtustab säästva ja jätkusuutliku arengu ideed, omab väljakujunenud loodusteaduslikku maailmapilti;

7)oskab ette näha võimalikku edu ja ebaedu, konflikte vältida ja lahendada; käituda tolerantselt;

XII klassi õpilane:

1)oskab vastu seista sotsiaalsele manipuleerimisele;

2)oskab kasutada erinevaid õpistrateegiaid;

3)oskab valida ja kasutada eri märgisüsteeme informatsiooni vastuvõtmiseks, talletamiseks, tõlgendamiseks, edastamiseks, loomiseks ja vahetamiseks;

4)mõtleb kriitiliselt, oskab oma mõtte- ja tegevuskäiku analüüsida ning hinnata; kasutab kriitilist mõtlemist mis tahes seisukoha üle otsustamisel;

5)oskab argumenteeritult väidelda;

6)oskab koostada uurimistööd ja projekti, neid esitleda;

7)oskab kasutada arvutit õppimis- ja töövahendina ning oma töötulemuste esitlusvahendina.

Valikkursuste loetelu, nii kooli poolt valitud, kui ka õpilaste valikul,kinnitatakase  järgnevaks õppeaastaks iga jooksva õppeaasta maikuus.

 Valikkursuste määramise  põhimõtted on:

                   *ettevalmistus riigieksamiteks;

                   *kursused,mis aitavad edukalt täita kooli ette püstitatud ülesandeid

LÄBIVAD TEEMAD

1. Läbivad teemad õppekavas

1.1.Läbivate teemade õpetamise eesmärk on kujundada teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumisnorme valdkondades, millel on kokkupuutepunkte paljude õppeainetega.

1.2.Läbivad teemad on:

keskkond ja säästev areng;

tööalane karjäär ja selle kujundamine;

infotehnoloogia ja meediaõpetus;

turvalisus.

1.3.Läbivate teemade õpetus realiseerub kogu kooli tegevuse kaudu: ainekavade, kooli mikrokliima, juhtimise ja majandamise kaudu. Õpetajal on õpimotivatsiooni loov, hoiakuid kujundav ning ea- ja jõukohast õppekeskkonda loov roll. Eelistatud on õppevormide mitmekesisus, õppimine kogemuse kaudu: rühmatööd, projektid, ekskursioonid, arutelud, individuaalsed ülesanded, kodutööd, loovülesanded jne. Õpetaja isiklik eeskuju hoiakute ja töö- ning suhtlemisoskuste osas omab määravat tähtsust.

1.4.Keskkonda ja säästvat arengut käsitletakse kolmest aspektist: looduskeskkond, sotsiaalne keskkond, sh majanduskeskkond ja kultuurikeskkond. Teema õpetamisega seatakse eesmärk kujundada õpilaste keskkonnateadlikkust, kasvatada keskkonnahoidlikku tarbijat. Kujundatakse pädevusi elada pidevalt muutuvas keskkonnas nii, et ka järgmistel põlvkondadel säilib võimalus kasutada ressursse. Arendatakse õpilaste sotsiaalseid oskusi demokraatlikus ühiskonnas toimetulekuks.

1.5.Kutsesuunitlustöö eesmärgiks koolis on aidata õpilastel omandada teadmisi iseendast, töömaailmast, elukutsetest ja õppimisvõimalustest ning kujundada hoiakuid ja toimetulekuoskusi, mis soodustavad kaasaegsesse töömaailma sisenemist, karjääriotsuste tegemist ning eneseteostust. Karjääri planeerimist vaadeldakse elukestva muutuste, õppimise ja otsustamise protsessina.

1.6.Infotehnoloogia kasutamise oskus on üks põhilisi töö tõhustamise vahendeid, sellest on saanud kaasaegse infoühiskonna oluline kirjaoskus, mille riigi arengu ja kodanike sotsiaalse mobiilsuse tagamiseks peavad omandama kõik õpilased. Kool võib õpetada informaatikat ka eraldi õppeainena, kuid see ei asenda infotehnoloogiat ainekavu läbiva teemana.

1.7.Meediaõpetusega antakse tervikpilt meediaga seotud põhitõdedest, kujundatakse pädevused meedias orienteerumiseks. Kasvatatakse kriitilist meediatarbijat, kes ei lase ennast manipuleerida ning kel on vajadus ja harjumus endale meediast vajalikku teavet hankida. Meediaõpetust läbiva teemana õpitakse III kooliastmes ja gümnaasiumis.

1.8.Turvalisuse teema on suunatud ohu ennetamisele ning hädaolukordades õige käitumise kujundamisele. Ohuna käsitatakse nii looduskeskkonnast kui ka inimeste, sh inimese enda väärast käitumisest tulenevaid ohtusid. Kujundatavad pädevused puudutavad õnnetuste ennetamist, uimastipreventsiooni ja liiklust ning käitumist nende valdkondade probleemidega kokkupuutel.

Keskkond ja säästev areng

Õppe-eesmärgid

Läbiva teema keskkond ja säästev areng õpetamisega taotletakse, et õpilane:

omandab teadmisi loodusest kui terviklikust süsteemist ja inimese, kultuuri ning sotsiaalse keskkonna vastastikustest seostest, nende sõltuvusest looduslikest eeldustest ja kohalikest tingimustest;

teadvustab inimese sõltuvuse loodusvaradest ja -ressurssidest;

teadvustab keskkonna- ja globaalprobleeme, on keskkonnaküsimustega tegelemisel vastutustundlik;

teadvustab sotsiaalse keskkonna mitmetahulisust;

mõistab ja hindab keskkonda säästvat eluviisi;

omandab keskkonda hoidvad väärtushinnangud ja käitumisnormid, osaleb keskkonnaettevõtmistes.

Kujundatavad pädevused kooliastmeti

3. klassi lõpetaja: 

tunneb huvi looduse vastu;

suhtub loodusesse ja kaasinimestesse austusega;

oskab näha inimtegevuse mõju loodusele, teadvustab end tarbijana;

hoiab oma kodukoha loodust ja ehitisi;

tunneb oma koduümbruse keskkonnaprobleeme, püüab toimida keskkonda hoidvalt ning  vältida enda ja  teiste tervise kahjustamist.

 6. klassi lõpetaja:

omab teadmisi loodusest kui osasüsteemide tervikust;

teab loodusvarade ja energia säästva kasutamise vajadusest;

tunneb kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleeme, teab keskkonnast tingitud tervisehäireid ja nende ennetamise võimalusi;

oskab hinnata enda ja teiste keskkonda mõjutavat tegevust ja käitumist, näeb inimestevaheliste suhete osa sotsiaalse keskkonna kujundamises;

oskab hinnata oma vee- ja elektritarbimist, korrigeerib oma käitumis- ja tarbimisharjumusi keskkonnahoidlikel eesmärkidel;

esitab ja põhjendab oma keskkonda puudutavaid seisukohti;

on motiveeritud osalema kooli keskkonnaettevõtmistes;

suhtub austusega teistesse kultuurikeskkondadesse;

väärtustab säästvat tarbimisviisi.

Põhikooli lõpetaja:

väärtustab looduslikku mitmekesisust;

oskab hinnata keskkonna esteetilist väärtust;

tunneb loodus- ja keskkonnakaitse aluseid;

mõistab inimese ja keskkonna vahelisi seoseid,

mõistab, et looduskeskkond on inimühiskonna arengu alus;

oskab hinnata inimtegevuse võimalusi ja tagajärgi erinevates looduslikes tingimustes,  eelistab keskkonnasõbralikke tooteid ja materjale;

omab teadmisi kohalikest, regionaalsetest ja globaalsetest keskkonnaprobleemidest;  

oskab kujundada arvamust keskkonnatemaatika kohta, seda põhjendada, keskkonnaprobleemide üle arutleda ja väidelda;

kasutab keskkonda puudutavat teavet kriitiliselt ja loovalt;

tunneb oma kodanikuõigusi ja -kohustusi ning piiranguid keskkonnaküsimustega tegelemisel;

toimib keskkonda, sh sotsiaalset keskkonda säästvalt, oskab vältida ja vähendada keskkonda kahjustavat tegevust.

 Gümnaasiumi lõpetaja:

mõistab muutuva töömaailma kontseptsiooni;

jälgib kohaliku ja rahvusvahelise tööturu tendentse;

mõistab tööturul toimuva seotust sotsiaalsete, poliitiliste ja majandusprotsessidega;

tunneb huvi erinevate elukutse jaoks vajalike omaduste ja oskuste ning nende kujundamise viiside vastu;

oskab leida huvipakkuvat infot elukutsete, ametite ja haridusvõimaluste kohta;

oskab teha esialgseid pikema- ja lühemaajalisi karjääriplaane, analüüsides oma isiksuse omadusi ning oskusi, väärtushinnanguid ja edukriteeriume;

oskab tööd otsida ja tööjõuturul konkureerida, on huvitunud nende oskuste edasiarendamisest (CV koostamine, info leidmine vabade töökohtade kohta, käitumine tööintervjuul jne);

omab esmaseid teadmisi tööseadusandlusest (tööleping, töötaja õigused ja kohustused, töölepingu lõpetamine jne);

oskab vajadusel abi saamiseks spetsialisti poole pöörduda (kutsenõustaja, psühholoog, arst jne);

mõistab oma osa ja vastutust karjääriotsuste tegemisel.

Infotehnoloogia

 Infotehnoloogia läbiva teemana

Infotehnoloogiapädevuste kujundamine üldhariduskoolis ei ole seotud ühegi konkreetse riist- ja tarkvaraplatvormi, valmistajafirma ega tarkvarapaketiga.

. Õppe-eesmärgid

Läbiva teema infotehnoloogia õpetamisega taotletakse, et õpilane:

mõistab infotehnoloogia kasutamisega seostuvaid majanduspoliitilisi, sotsiaalseid ja     eetilisi aspekte;

omandab infotehnoloogiavahendite iseseisva kasutamise oskused.

 Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetaja pädevused

Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetaja:

oskab vilunult ja efektiivselt käsitseda arvuti sisendseadmeid (hiir, klaviatuur), väljundseadmeid (printer, monitor) ja püsimäluseadmeid ( CD-ROM, kõvaketas);

tunneb ja oskab kasutada operatsioonisüsteemi graafilist kasutajaliidest;

oskab kasutada kohtvõrku ja hallata oma dokumendifaile;

oskab infotehnoloogiast rääkides kasutada korrektset emakeelset terminoloogiat, kirjeldada lihtsamaid tark- ja riistvaraga seotud probleeme;

käitub infotehnoloogiat kasutades eetiliselt ja korrektselt, on teadlik infotehnoloogia väärkasutuse tagajärgedest;

käsitseb riist- ja tarkvara vastutustundlikult ja säästvalt;

oskab kirjeldada infotehnoloogia rolli ühiskonnas ja selle tähtsust kutsevaliku seisukohalt;

kavandab, loob ja esitab infotehnoloogia abil nii iseseisvalt kui ka koostöös kaasõpilastega esteetiliselt vormistatud sisukaid tekste, multimeedia esitlusi, kuulutusi jms;

kasutab infotehnoloogiat efektiivselt informatsiooni hankimiseks ja õppimisega seotud eesmärkidel suhtlemiseks, valib antud ülesande/probleemi lahendamiseks sobiva vahendi;

mõistab Internetist leitud info kriitilise hindamise vajalikkust (õigsuse, sobivuse, ammendavuse ja objektiivsuse aspektidest);

oskab infotehnoloogia abil teha lihtsamat statistilist analüüsi (sagedused, keskmised, diagrammid).

 Meediaõpetus

 . Õppe-eesmärgid

Läbiva teema meediaõpetus  õpetamisega taotletakse, et õpilane:

õpib nägema seoseid meedia osade vahel, meedia funktsioneerimise põhjusi ja tagajärgi;

eristab avalikku ja privaatset elusfääri, omandab teadmised nende toimimise printsiipidest;

õpib meedias orienteeruma, meediat lugema, vaatama ja kuulama; näeb inimeste asendit ja rolle tänapäeva meediasüsteemis;

omandab oskuse meedia manipuleerimist läbi näha;

kujundab vajaduse ja harjumuse suhelda erinevate meedialiikidega: trükimeediaga, elektroonilise meediaga, suulise meediaga;

omandab teadmised erinevate meediatekstide funktsioonidest ja ehitusest ning oskused ise olulisemaid meediatekste koostada.

Ilmub kooli ajaleht Koolielu

töötab kooli raadio