Kooli ajalugu

24. veebruaril 1918.a. taastati Eestis iseseisvus, mille eest tuli veel võidelda nii Nõukogude Venemaa kui ka saksa vägedega. Need olid Vabadussõja aastad- aastad täis võitlust õiguse eest elada iseseisvas ja sõltumatus riigis, ise otsustada oma saatuse üle. Sõda alles kestis, kui veebruaris 1919.a. said lapsed võimaluse istuda koolipinki. Just 1919.a veebruarist algas Valgas rahulik elu. Avati vene õppekeelega kool, mis sai peatselt gümnaasiumi staatuse. See sai võimalikuks M.I.Rosina ja Vene Õpetajate Seltsi initsiatiivil. Algus oli raske. Olid suured materiaalsed raskused, ei jätkunud õpetajaid. Õpilased klassis olid tihti eri vanuses. See oli tingitud sellest, et sõdade tõttu olid paljud neist olnud sunnitud oma õpingud katkestama. Esimese maailmasõja aastatel kasvas meie linna elanikkond järsult. 1919.- 1935. aastatel eksisteeris meie gümnaasium kui eraõppeasutus…... Gümnaasiumi juhtisid sel ajal A. A. Želnin, P. G. Dofeldt, P. J. Kalnin ja A. J. Kovaljov. Gümnaasiumis õppisid õpilased erinevatest rahvustest: venelased, poolakad, juudid, sakslased, lätlased, eestlased jt. Lisaks traditsioonilistele distsipliinidele pöörati suurt tähelepanu keeltele ja humanitaarainetele. Õpilaste arv muutus pidevalt. Kõige rohkem oli umbes 300 õpilast. Arhiivimaterjalidest selgub, et paljud õpetajad töötasid mitte niivõrd materiaalse huvitatuse tõttu, vaid õilsatel ja heategevuslikel eesmärkidel, tundes kohusetunnet, et säiliks venekeelne haridus. 1935.a. oli Valga Vene Gümnaasium sunnitud oma tegevuse, rahaprobleemide ja õpilaste vähesuse tõttu lõpetama. Õpilased jätkasid õpinguid eestikeelses gümnaasiumis. 1940/41, pärast Eesti ülevõtmist Nõukogude Liidu poolt, jätkusid Valgas õpingud vene keeles, kuid kahjuks järgnesid sellele kohe aastad saksa okupatsioonis. Uuesti oli võimalik haridust saada alles 1944. a. oktoobris (see oli Valga mittetäielik keskkool nr. 4). Aastast 1946 töötab kool Valga II keskkooli nime all. 1944.- 1950. a. aadressil Kesk 22; 1950.- 1966.a. Vabaduse 13. Siinsamas asus ka 1999.aastani 3. Põhikool ( direktoriteks olid: B. E. Gurevitš, J.K. Behler, O.J. Zavarzina, N.M. Gorneva), Valga II keskkool – Kuperjanovi 99 ( alates 1966.a.). 1995.a. aprillis sai kool gümnaasiumi staatuse. Nendel aastatel olid kooli direktoriteks: A.A. Želnin, N.I. Kuzmin, G.I. Gerodnik, A.F. Trubin, A.I. Ponedelnikova, E.P. Ubaleht, V.A. Sizov, K.A. Peld, J. E. Fomin, I.I. Sajenko, J.I. Laul.

Meie kooli iseloomulikuks jooneks oli suur kaadri ja õpilaste voolavus, seda eriti esimestel sõjajärgsetel aastatel. See mõjutas ka õppimisprotsessi. Õpilaste arv oli 600-800, ruume õppimiseks ei jätkunud. Vaatamata sellele, et olid materiaalsed ja töötajatega seotud probleemid, püüdsid õpetajad alati anda oma õpilastele kvaliteetse, täisväärtusliku ning kõigile nõudmistele vastava hariduse. Meie koolis saadud teadmised on andnud tuhandetele koolilõpetajatele võimaluse leida väärika koha meie riigi elus. Koolis töötab palju õpetajaid, kes ise siin varem on  õppinud. Hulk pedagooge on saanud oma töö eest  valitsuse autasu või aukirja osaliseks. Nõukogude Liidu ajal valitses riigis Kommunistlik Partei. Loomulikult sõltus koolielu tugevalt poliitikast, mida kujundas valitsus. Nõukogude ajal olid algklasside õpilased oktoobrilapsed, pärast võeti nad pioneerideks ning kui olid saanud 14 aastat vanaks, astusid komsomoli. Need olid NLKP poolt noortele mõeldud organisatsioonid. Koolis korraldati palju erinevaid üritusi. Igal klassil oli õigus anda oma pioneerirühmale kellegi kangelase nimi, kes oli võidelnud fašismi vastu. Kooli pioneeriorganisatsioon kandis marssal Birjussovi nime. Nõukogude ajal oli õpilastel võimalus teenida endale natuke raha ÕM ning EKM laagrites. Kevadel korjati põldudel kive, sügisel kartuleid. Lisaks koguti  vanapaberit, vanametalli ning ravimtaimi. Koolis eksisteeris ajalooring Barsid, mille juhatajaks oli M.A.Makarova, kes tegi väga palju kooli heaks. Bioloogiaõpetajad G.M.Zazubovits ja  A.K.Telega juhatasid tööd, mida tehti kooliaias. Kaua  aega töötas meie koolis raamatukoguhoidjana alati heatahtlik Nina Libert.

Viimasel ajal on toimunud palju muutusi haridussüsteemis. Muutub ka meie gümnaasiumi ilme. Õpetajad püüavad käia sammu kaasaegse  eluga, täiustades oma meisterlikkust. Valga teine keskkool taastas oma ajaloolise nime Valga Vene Gümnaasium 01.04.1995. aastal. 01.09.1999. aastal liideti  Valga põhikool  Valga Vene Gümnaasiumiga. Pärast ühendamist õppis koolis 794 õpilast. Õpilased 1. -  2. klassini õppisid aadressil Vabaduse 13, õpilased 6. – 12. klassini aadressil Kuperjanovi  99. 2008.-2009. õppeaastal õppis koolis kokku  473 õpilast ja oli 23 klassikomplekti.